varjudega ruumi kujutamist, heleda ja tumeda vstandumine, ,,Eine murul", ,,Olympia", ,,Raudtee", Venemaa peredviznikud rändnäituste ühing, V. Surikov maalikunstnik, peredviznikute liige, ,,Bojaaritar Morozova", ,,Lumelinna vallutamine", ,,Streletside hukkamise hommik", I. Repin olustiku, portree ja ajaloomaalija, maalis kaasaja kultuuritegelasi, rahva elu, peredviznikute liige, ,,Ritsikas", ,,Burlakid Volgal", ,,Zaporoozlased kirjutavad kirja Türgi sultanile", I. Siskin maalikunstlik ja graafik, peredviznikute liige, maalis Venemaa loodust, ,,Hommik männimetsas", ,,Metsatihnik", ,,Männimets", I. Aivazovski maalikunstnik, maalis merd ja taevast, ,,Üheksas laine", ,,Reval", ,,Sinine koobas Napoli lähedal", Eesti J. Köler akadeemilise kunstiharidusega maalikunstnik, pani aluse Eesti portree ja maastikumaalile, ,,Eeva granaatõunaga", ,,Isa portree", ,,Ema portree", A. Wetzenberg looming kujunes realismi suunas, skulptor,
Ka Narvat tabab Tartuga sarnane saatus. 1704. aastal mõlemad linnad vallutatakse ja mingit garantiid elanikud uutelt võimudelt polnud saanud. Narva küüditamine ei ole nii hästi kirjas. Midagi rekonstrueerida siiski saame. Narvalaste väljasaatimine oli ka juba 1706.-07. aastal ning puudutas eelkõige sõjaväelasi ja nendega seotud inimesi. 1705. aastal saadeti Moskvasse (viidi sinna ametisse) kohalik trükkal Johan Köler (mitte maalikunstlik). 29.02.1708 avaldati narvalastele tsaari teadaanne, mille kohaselt ka nemad pidi 8 päeva jooksul oma asjad kokku panema, kinnisvara ära müüma ja Venemaale ümber asuma. Esimesed voorid asuvad Narvast teele 05.03.1708. Geograafilised punktid, kuhu narvalasi saadeti, on paljuski sarnased tartlastega. Narva oli 17. sajandi olnud suurem kui Tartu, kokku küüditati umbes 1700 inimest. 300 inimest (sakslast) jääb siiski Narva alles. Need, kes Venemaale küüditati, pääsesid katkust. 1714
annaabi.ee 
