Keskne kuju oli Henri Matisse (eelkõige tähtis väljendus, tööd on tasakaalukad, harmoonilised ja dekoratiivselt kaunid; Tants). rühmituse liikmed: Dufy (Lipuehtes tänav, Le havre); Derain (Westminsteri sild); Vlaminch (Deraini portree); Rouault (Salongis). Foovidega algab Euroopas ekspressionism. Saksamaa rühmitus Die Brücke, kuhu kuulusid Kirchner (Marcelle); SchmidtRottluff (Kaks pead); Nolde (Prohvet). Tegeleti palju graafikaga. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. Austrias Schiele (Autoportree). Prantsuse ekspressionistid väljendasid rahulikku õnnetunnet, rõõmu. Saksa ekspressionistid aga rahutust, ühiskonna kriitikat, parema ühiskonna igatsust. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses. Inimesi ja esemeid deformeeriti. Kubism: lähtekohaks on Cezanne-i looming. Mõju avaldas ka neegriplastika. Rajajad olid Picasso ja Braque (Tütarlaps kitarriga). Picasso: (Avignoni neiud)algne looming
Nad kasutasid lihtsustatud, üldistatud või nurgelist joonistust, teravaid, isegi tooreid värvikontraste või jälle meelega ,,poriseks'' ning tuhmiks muudetud koloriiti. Inimene on ekspressionistide töödes sageli sünge ja karikatuurse ilmega. Sellega tahavad eskpressionistlikud kunstnikud iseloomustada inimeste hingeelu ja ühiskonna seisundit, ka inimesi ümbritsev loodus on esitatud äreva ja pingestatuna. Ekspressionistlikku graafikat nagu maalikunstigi iseloomustab kirglik tunneteväljendus. 6) EESTI KUNST 20. SAJANDI ALGUSES 20 sajandi alguses hoogustus eesti rahvuskultuuriareng. Majanduslik edenemine eestimeelse haritlaskonna kasv lõid eelduse rahvusliku kunstielu kujunemisele kodumaal. Kümmekonna aastaga loodi kõik kunstielu hädavajalikud valdkonnad, pandi alus näitusetegevusele, kunstiharidusele, kunstnike organisatsioonidele, tõsteti professionaalsele tasemele kunstikriitika ja hakati kavadama kunstimuuseumi rajamist.
annaabi.ee 
