tervikuks nagu näiteks õlimaalil ,,Õngitseja ja paadid Clichy silla juures", kus van Gogh soovis oma tundeid edasi anda värvivaliku kaudu. Arles'is otsis ta aga jällegi värve, millel oli tähendus ka iseseisvana. Näiteks maalil ,,Suaav" aastast 1888 kasutas van Gogh varjudeta pindadel puhtaid värve ja rõhutas äärejooni, järgides Jaapani värvilisi gravüüre ja cloisonnismi. Hilisloomingusse kuuluval maalik ,,Oliivipuud" on pintslikaared lühikesed ja teravad, mille tulemusena on puhtad ja tugevad värvid lõuendile kantud kiiresti ja jõuliselt. 8 STRUKTUUR JA KONTUUR Struktuur osade tervikuks liitmine on van Goghi hilisoomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemad struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös" köidetakse need struktuuriosad meisterlikult
ajakirjade, plakatite, lendlehtede; millel on rahutu trükitehniline kujundus. Marcel Duchamp on natukene rahutum ja äärmuslikum. Säärane kunst sünnib New Yorgis. Prantslane, kelle loomingut oli Big Apple's näitusena, mis tutvustas Euroopas uusimat kusnti. Seal äratas erilist tähelepanu ,,Akt trepil" aka ,,Trepist alla tulev akt" kas futuristi, kubismi. Idee oli selles, et ta esitas paroodia nende mõlemile voolule (kubsim, futurism). Ta tahtiks parodeerida kogu senist maalik,unsti. Selge see, et edaspidi ta loobub maalimisest ja hakkab teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või teeb konstruktsioone senini tundmatutest materjalidest. Mitmete arvates on ta kõige rohkem mõjutanud 20.sajandi kunsti, eriti just ,,Fontään". Selle teosega nimetati ta 2004.aastal kõige mõjukamaks 20.saj kusntnikuks ja seda teost kõige mõjukamaks moodsa kunsti avalduseks. Selle tähtsus ja mõju hajutab igasuguse kunstipiiri. Kunstiteos
annaabi.ee 
