Watteau maalidel on aga sageli kuidagi nukker alatoon. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Lausa kriitiliselt suhtus oma kaasaega William Hogarth (1697- 1764) oma maali- ja graafikasarjadega, millest kuulsaim on "Moodne abielu". Peale selle oli William Hogarth ka osava käega karikaturist. Eesti suhteliselt tagasihoidlikes tingimustes ei kodunenud rokokoostiil kuigivõrd. Meie kauneim rokokoostiilis sisekujundus oli Põltsamaa lossis, see hävis aga Teise Maailmasõja päevil. Ilus
Ta külastas Londonis tuntud arsti, kes avastas tal tuberkuloosi. Linna saastatud õhk raskendas olukorda veelgi. Watteau maalis teatrit, näitlejaid. Tihti kujutas näitlejatena oma sõpru, keda oli riietanud teatud rollidele omastesse rõivastesse (,,Gilles"). Teine teema, mida Watteau maalis, oli aiapidustused. Maalidel kujutas inimesi flirtimas ja lõbutsemas.Töid iseloomustab õrn kuldne koloriit. Inglismaal, kus oli aastasadu lepitud võõramaalastest maalijatega, kerkis 18. sajandil esile mitmeid andekaid meistreid. Nende loomingut oleks aga raske rokokooga seostada, kuigi see on kohati rokokooliku kergusega maalitud; see on sisult tõsisem ja elulähedasem. Väga palju loodi Inglismaal portreid. Kõige meisterlikum portreemaalija oli Thomas Gainsborough (1727-1788). Loomeperioodi alguses maalis rohkem maastikke, kuid majanduslikel kaalutlustel hakkas maalima portreid. Tema loomingus on tunda van Dycki eeskuju.
Bunjinid püüdsid luua elegantsi ja peene maitse maailma, milles nad olid võimelised end vabalt väljendama. Intellektuaalidel tekkis huvi bunjini ideaali vastu. Nad pühendusid kunstidele kui asjasse pühendunud. Mõned kirjanikud suunasid oma pingutused mineviku elegantsi poole (kirjutamses). Mõned aga püüdsid hoida esteetilist ja kaasaegset maailma võimalikult lahus. Mõned aga panid rõhu vaimu väljendamisele uute ja värskete sõnade abil. Enamasti oli tegu poeetide ja nanga maalijatega. Kameda Bôsai, Tani Bunch, Hanabusa Itch, Watanabe Kazan, Ike no Taiga. 7)Mille poolest paistis silma Hachimonjiya kirjastus? Hejima Kiseki sidus end a.1699. a Hachimonjiya kirjastusega. Kirjastus sai tänu Ejima`le nii tuntuks, et kõiki ajavahemikul 1700-67 ilmunud raamatuid hakati hachimonjiya-bon`ideks. 8)Mida kujutasid endast yomihonid? Algselt raamat, kus tekst on olulisem kui illustratsioonid. Tunnusjoonteks Hiina eeskujude kasutamine ning klassikalise stiili jäljendamine
annaabi.ee 
