perioodiks. Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10. sajandil
aastast pärinev (Hauakõne ja palve) on vanim ungari ja ühtlasi soome-ugri keelte kirjalik tekst: Hauakõne on ladinakeelse teksti vabatõlge. Hauakõne esimene lause: Vaadake, mu ligimesed, oma silmadega, mis me oleme, vaid tolm ja tuhk... Esimene ungarikeelne ja vanim soome-ugri keelne luuletus Vanaungari Maarja-itk on pärit 14 saj. algusest. Algupärane tekst oli ladinakeelne hümn Prantsusmaalt. Kroonikad Gesta Hungarorum ungarlaste maaletulekust 12.-13. sajandi vahetusel elanud "meister P." kirjutatud teos Gesta Hungarorum 2. Lääne allikatele toetuv ebatõeline lugu, mis samastab ungarlased hunnidega Chronica Hungarorum (1487) esimese ilmaliku ungari kroonikakirjutaja János Thuróczi teos kogu Ungari ajaloo kokkuvõte Attilast kuningas Mátyásini , Képes Krónika (Piltidega Kroonika) kõige laiemalt levinud keskaegne ungari ajalooline teos, kirjeldab ungari rüütlielu (1358)
Keeleajaloolased nimetavad ungari keele iseseisva eksisteerimise esimest, kuni maaletulekuni kestnud perioodi algungari perioodiks. Sel perioodil toimusid kõige radikaalsemad muutused ungari keele häälikusüsteemis. Maaletulekueelses sõnavaras on väga vanu iraani elemente, aga intensiivsemale keelelisele mõjule viitavad rändamiste perioodi turgi algupära sõnad. Järgmist keeleajaloolist perioodi, vanaungari perioodi, dateeritakse maaletulekust kuni 1526. aastani. Selle perioodi algusesse langeb ka riigi rajamine kuningas István Püha poolt, ristiusu vastuvõtmine ja kirjakeele sünd. Paikseks jäänud ungarlased tõid endaga kirjatundmise juba kaasa. Paralleelselt ladina kirjaga eksisteeris türgi päritolu ruunikiri, mida kirjutati paremalt vasakule. Säilinud ruunikirjad pärinevad 15.-16. sajandist, neid tuntakse tänapäeval seekelite (székely) ruunikirja nime all. Ungari keele esimesi ülestähendusi leidub 9. ja 10