· Tekkis teoorjus: o Lääne-Euroopa maapiirkondadele muutus üle jõu käivaks aina kasvavate linnadevarustamine teraviljaga o Eesti teravili oli tänu järelküpsetamisele rehtedes kvaliteetne, talus hästi transporti janiiskust ning säilis kaua. Vana-Liivimaa muutus tähtsaks teravilja eksportijaks. Eritinõutud kaup oli siinne rukkis. o Eesti piirkonna asukad muutusid jõukamaks ning vasallid asusid elama linnast maaleoma mõisa. o Mõisnikud hakkasid talupoegadelt lisaks koormistele nõudma ka tööd mõisa põldudel(teoorjus), et suurendada viljamüügist saadavat tulu veelgi. o Mõisatöö korraldamisel tähtsustus mõisnike kodukariõigus (mõisnike õigu oma talupoegi ilma kohtuotsuseta füüsiliselt karistada) ning tekkisid kupja ja kiltri elukutsed. Põgenike üles otsimiseks ja tagasi toomiseks pandi ametisse adrakohtunikud.
mitte müümiseks habitatio õigus elada võõras majas operae servorum vel animalium isiklik õigus kasutada võõra orja tööd või töölooma Emphyteusis Pärilik rent, mille puhul Rooma riik andis riigi või municipium'i maad teatud rendisumma (vectigal) eest kasutamiseks 100ks aastaks või põliseks Superficies Alguses anti eraisikutele õigus ehitada riigi maaleoma hooned, mille eest tuli maksta. Hiljem võis hooneid ehitada ka eraisikute maale. Õigus maale jäi seejuures maaomanikule ning kui lepinguaeg lõppes jäid ka hooned maaomanikule. Sellise õiguse eest tuli isikul maksta kas ühekordset või perioodilist maksu. Superficies on aluseks ja eeskujuks tänapäevasele hoonestusõiguse instituudile. Kõik mis on ehitatud maa peale, sellest hetkest on see maatükiosa. (nt kui puu juurdub, siis muutub automaatselt)