- lapse ja täiskasvanu maailmade erinevus. (Lapse kui rikkumatu ja vaba vaimu kujutamine on küll iseenesest noor nähtus, pärinedes valgustusajast, varem täitis lapse kui Teise ülesandeid poeet, prohvet, ullike või metslane.) Erinevus, kultuurikonflikt, kokkupõrge erineva mõtte- resp elulaadiga isikute või gruppide vahel on Kivirähu põhiteema. Näiteid võib tuua kümnete kaupa: ugrilane ja rahvusromantik1, linlaste ekspeditsioon maale2, lumememm ja kubjas ning ülejäänud tegelased "Rehepapis", setu ja vurle3, kui nimetada esimesi pähetulevaid. Tavaliselt vastandab Kivirähk idealiseeriva ning praktilise (või küünilise) eluvaate. Naeruks võib autor panna nii ühe kui teise opositsioonipoole või ka mõlemad korraga. Rõhuvas osas Kivirähu juttudes ajab autor lisaks mõtteviiside konflikti kirjeldamisele veel "Eesti asja", s.t. tõstab kord ühe, kord teise rahvusliku stereotüübi või omamüüdi
Ismaros-linna ma rüüstasin seal ja tas raiusin rahvast. Kui sealt röövind me naisi ja hulgana kõiksugu rikkust, jaotlus algas meil, et saaks iga mees osa võrdse. Nüüd jutustab Odysseus, kuidas peajumal Zeus tema laevadele karistuseks Kikoni rannas toimunu eest suure ulguva tormi merel üles puhus ja kuidas nad lõpuks lootosesööjate ehk LOTOFAAGIDE MAALE2 jõudsid. Selle rahva maitsev lilletoit tekitas unustuse. Odysseus pidi oma luurele läkitatud kolm kaaslast jõuga laevale tagasi tooma, sest nad olid maitsnud lootoserooga ega tahtnud sellelt maalt enam lahkuda. Peagi sattus sangar oma kaaslastega tundmatule saarele, kus kõik viitas sellele, et sealsed koopasukad on Poseidoni pojad: hiiglased-kükloobid3. Odysseus võttis kaasa kaksteist kõige julgemat reisikaaslast ja nad peitsid end ühte koopasse ära
annaabi.ee 
