Õiged võistlused algasid kolmandal päeva õhtupoolikul, kus toimus maadlus, rusikavõitlus ja pankraation. Maadluses oli väga oluline jõud, osavus ning kiire reageerimine. Võitjaks osutus see, kes suutis vastase 3 korda maha paisata ning jala tahapanek oli lubatud. Rusikavõitlus meenutas tänapäeva poksi. Liivasel staadionirajal võisteldi nii kaua, kuni üks meestest alistus. Neist kõige raskemaks jõukatsumuseks peeti pankrationi, sest seal võis kasutada nii maaldus- kui rusikavõitluse võtteid. Sellel alal oli lubatud kõik ning vahepeal oli võistlus nii julm, et lõppes ühe osapoole surmaga. Viievõistlus koosnes kiirjooksust, kaugushüppest, odaviskest, kettaheitest ning maadlusest. Iga ala järel said jätkata vaid parimad, kellest kaks finalisti otsustasid maadlusega üldvõitja, kui keegi suutis võita kolmel alal kõik esikohad, sai ta ilma maadluseta võitjaks.
8. Sport oli aristokraatide igapäevane tegevusala. Sporti tehti alasti ning seetõttu kutsuti spordiväljakut ja sealseid ruume gümnaasioniks. Kõige tähtsamaks võistluseks olid olümpiamängud, mida peeti iga nelja aasta tagant Zeusi auks. Osaleda tohtisid vaid hellenid. Võistlusprogramm sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõistlust (jooks, kettaheide, hoota kaugushüpe ja maaldus) ning neljahobuserakendite võidusõite. Kuna pidustused ei piirdunud vaid spordiga, kehtestati võistluste ajaks olümpiarahu, olümpiavõitjad olid aga kõrgelt austatud. 9. Homeros oli pime laulik, keda peetakse kahe kõige kuulsama eepose ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks. Perikles oli silmapaistev riigimees, keda peetakse ka sageli Ateena kõige edukamaks juhiks, ta kindlustas demokraatia ning tema ajal oli Ateena õitsengu tipul.
annaabi.ee 
