edasi Giorgio de Chirico pildid. Giorgio de Chirico"Mööbel lagendikul", 1927. Mälestused, unistused, rõõmud ja kartused Bachelard'i majad on täis mälestusi, unistusi, rõõme ja kartusi. Kolleeg Gullichsen mäletab oma lapsepõlvest Aalto projekteeritud Villa Maireat. Ta tunneb siiani värske krohvi ja Aalto tugitoolide puidulõhna. Bachelard'i trepid on kui heliredelid. Keldritrepp viib alla, pööningutrepp üles. Maalapsena kasvanud Bachelard ei armasta Pariisi üürimaju, sest neil puudub vertikaalne mõõde, kuid lõpuks lepib ta siiski hiigellinna ookeani mühinaga. Hurtsik on midagi ülimat. Siin on askeesi, soojust ja kaitset. Peatükis "Maja ja universum" tuleb B. majast välja mittemajja ehk maja negatiivi. Ta tajub vana maja võitlust stiihiatega, "katsumused karastavad vana maja" (Rilke). Maja lõikab kasu võitlusest rajuga. Maja ja universumi vahel valitseb dünaamiline dialektika. Jumala
hästi läbi, saavutan eesmärke. Ma tahan, et minu lapsed oleksid samasugused. Vahet ei ole kui arenenud siis tehnika, ühiskond ning võimalused on. Ma tahan, et mu lastel poleks mitte millestki puudus, kuid nad peavad kõik asjad ise välja teenima. Selles suhtes, et kui nad tahavad endale midagi väga saada, siinkohal ei pea silmas elementaarseid asju, siis tuleks selle nimel ka pingutada. Hetke plaanid on küll jääda oma perega linna elama, kuid kindlasti, ise täieliku maalapsena, tahan, et ka minu lapsed oskaksid metsas lõket teha ning teeksid vahet puuliikidel, kuna eeldan, et 30 aastapärast on Eestis veel killukesi puutumata loodust. Minu enda lapsepõlv möödus metsade vahel. Käisin igal sügisel isaga metsas seenel ning kevadeti sinililli korjamas ning see on asendamatu mälestus minu lapsepõlvest. Teen kõik, et ka minu lapsed tunneksid mõnu loodusest ning oskaksid seda hinnata, teeksid vahet kukeseenel ning kärbseseenel.
annaabi.ee 
