Nemad sõlmisid töölepingu pikemaks ajaks ja selle aja jooksul olid oma peremehe eeskoste all. Peremehks võis olla nii adratalumees, üksjalg, maavaba talupoeg, vabatalupoeg. Enamasti need sulased ja teenijad oli vallalised. Enamasi sõlmiti leping aastaks. Peale sulaste ja teenijate olid ka vabadikud. Nad olid talupojad, kes elasid mõne teise talu ääremaadel ja käisid selles talus tööl. Saunik või pops, sest elas kas saunas (pereinimene). Vb oli neil ka oma maalapikene, aga selle eest pidid nad maad käima harimas. Mindi elama kas aita või lakka. Elu talvel ühes rehe toas polnud privaatne. Vanal-Livimaal ei moodustanud talupojad mitte ühtset kihti, vai mitu erinevat. Mõningad talupojad üritasid pääseda ka linna: kui nad olid edukad, siis nad saksastusid, kuid kui olid edutud, siis nad jäidki linna alamkihi sekka. Linnad, käsitöö ja kaubandus
+ Teede korrashoid + Magasiait + Ehitustööd + Vaese hoolekanne Kirikumaks Talurahva koosseis Mõisrarahvs u 10% Kilter- talurahva järelvalvaja, abi kubjas, kubjas, aidamees Külarahvas Pererahvas u 40% Sulasrahvas u 30% + Elas talurahvaga samas majas Vabadikud e popsid, saunikud u 20% + Tegi tööd talus aga ta elas talurahvast eraldi ning talle anti pisikene maalapikene Uued tuuled, rahutused Soov pageda + Venemaal ja mujal paremad maad, vähem makse ja kohustusi + Pühajärve sõda 1841- omalaadne protestivorm oli usuvahetus. + Legend Valgest laevast mis viivat meid paremale maale Hilary Karu 38 D 11 EESTI AJALUGU Kartul ja lina Usuvahetusliikumine
annaabi.ee 
