kaja. Näiteks 1977. a. 5. märtsil umbes kell 22:30 tundsid maa võnkumist paljud meie vabariigi elanikud. Siin oli põhjuseks 9- palline purustav maavärin Rumeenias, mis Eestis registreeriti 3 5 minutise hilinemisega. 6 3. Eestimaa maakerge peale jääaega Maakoor pole kunagi tasakaaluseisundis. Selle ühed piirkonnad kerkivad, teised vajuvad. Hästi tuntud vajuv maalala Euroopas on näiteks madalmaad, mille territooriumist umbes 40% asub allpool merepinda. Seal toimub vajumine kiirusega 2.5 cm sajandis. Mere takistamiseks on sinna ehitatud üle 1600 km pikkune tamm. Seevastu Skandinaaviamaad ja Eesti on kerkivad alad (Joon 2). Soome mandriosa on viimase viiekümne aastaga kasvanud 1100 ruut kilomeetrit (Raukas 1995). Üsna hõlpus on hinnata maavärinate ja vulkaanipursete tekitatud kahju, kuid ka maakoore aeglaste liikumiste põhjustatud kahjud võivad
tehakse ehitusprojektiga seoses olevat ehitustööd, ning kõik muud territooriumid ja kohad, mida Tellija on ette Lepingu dokumentides määratlenud ehitustööde tegemise kohana. Ehitustööd Ehitustööd on ehitise ehitamiseks tehtavad tööd, mille tegemiseks on Tellija sõlminud lepingu Ehitajaga. Ehitustoode Ehitustoode on ehitisse püsivaks paigaldamiseks ettenähtud ehitusmaterjal või toode. Maaüksus Maaüksus on selgelt piiritletav maalala, mille piires on kavandatud ehitise ehitamist. Vajalik hoolsus Vajalik hoolsus on Lepingu täitmise kvaliteedi tase, mis vastavalt õigusaktidele on nõutud ja mida sarnases olukorras mõistlikult käituvad sama kutseala või kvalifikatsiooniga isikud, arvestades olukorra iseärasusi ja kolmandate isikute käitumise mõju, järgiksid. Hea tava Hea tavana käsitletakse ehitustava, mis on omanikujärelevalve ning
omasoodu. Saared on oma olemuselt väga erinevad nii suuruselt, vanuselt, isolatsioonilt, topograafialt kui geoloogialt. Sageli iseloomustab saarte elustikku tervete organismigruppide puudumine, enamustelt kaugematest saartest puuduvad maismaaimetajad, võib olla siiski hülglasi ja käsitiivalisi (nahkhiiri). Väga paljude saarte elustik on võrrelduna mandritega kummalise ülesehitusega koosnedes sageli suurest hulgast endeemsetest liikidest (liigid, kes elavad vaid väga väiksel maalala, näiteks ühel saarel). Saared tekivad põhimõtteliselt kahel moel: ühenduse katkemisel emamaaga või kerkides merest. Esimestel on elusorganismid juba olemas, teistel peavad nad sinna jõudma. Stardipositsioonid on väga erinevad. Merest kerkivad saared enamasti vulkaanilise tegevuse tõttu, sageli on saare tekkeks mingi nn. kuum täpp (i.k. hot spot). See on püsiva vulkaanilise aktiivsusega koht vahevöös. Kuum magma murrab aeg-ajalt läbi maakoore ja tekib saar
annaabi.ee 
