puhkamine umbes iga poole tunni tagant. (Kuiva silma ... 2016). 7 3.2. Maakula degeneratsioon ehk kollatähni kärbumine Võrkkestas ehk reetinas asub kollatähn ehk maakula. Maakula ealine degeneratsioon on tingitud võrkkesta pigmentepiteeli vahetuse häiretest ja see esineb enamasti inimestel alates 65. eluaastast. (AMD Maakula ... 2016). Kujutis, mis fokuseeritakse võrkkestale, on kõige teravam maakulis. Viimane aga moodustab reetinas ainult väga väikese osa, seega täielikuks nägemiseks ei tohi kollatähnis esineda kahjustusi. Maakula ealine degeneratsioon tekib peamiselt vananemise tagajärjel, mil melaniini hulk organismis väheneb. Melaniin aga kaitseb UV-kiirguse eest, seetõttu pole eakamate inimeste silmad enam endist viisi kaitstud. Kuna nutiseadmete ekraanidelt kiirguv sinine valgus on kõrge energiaga, siis selle pikaajaline kokkupuude silmadega on üheks maakula
Mittetäisväärtuslikest veresoontest lekib vedelik võrkkesta, põhjustades maakulas võrkkesta turse. Ödeem ja hemorraagia põhjustavad maakula pigmentepiteeli irdumist ja lipiidekskudaate. Ravimata neovaskularisatsioon põhjustab diskikujulist armi maakulas. (Oll ja Parik 2016). Varajase AMD staadiumis olevatel patsientidel puuduvad sageli kaebused ning ei esine nägemisteravuse halvenemist. Oftalmoskoobiga silmapõhja uurides võib maakulis märgata väikeseid täpitaolisi kollakaid kogumikke druuse. Need on võrkkesta pigmentrakkude degeneratsiooni produktid. (Olla ja Parik 2016). Joonis 3. Ealise maakula degeneratsiooni vormid ja kulg (Oll ja Parik 2016). 5 1.2 Riskifaktorid Maakula degeneratsiooni riskifaktorid on järgmised: geneetiline eelsoodumus, suitsetamine, hüperoopia, kõrge vererõhk, südame-veresoonkonna haigused,
annaabi.ee 
