Taimed suutelised kasutama vees ja nõrkades hapetes lahustunud toitaineid, liikuvad ehk laktaatlahustavad ühendid 18. Viljakus, millist saagikust on muld võimeline andma 19. Seda määratake visuaalse vaatluse teel. Hinnatakse kivisust , reljeefi, märgade muldade kuivendus seisundit, looduslike maade võsastumine. See võib jääda vahemikku 0-100. Boniteedi viimane number on 0,3,5,8. 20. maa perspektiivboniteet on maa hindepunktide summa pärast maaparandustööde( maakuivendus,kivi koristus, võsaraie, reljeefi parandamine) läbiviimist.
3. Kui looduslikud kooslused on vaesed, tuleb need suurte homogeensete alade planeerimisel asendada (metsastada) 4. Veekogude kaldavöönditel on suur ökol. väärtus, seetõttu tuleb nad jätta looduslikku seisu 5. Kunstlikud veekogud pole ainult veereservuaarid, neil on ka osa maastiku kujundamisel 6. Ehitised peavad olema seotud ümbrusega 7. Lihtsama ja keerukama kompleksi vahel, valides eelistame viimast 8. Väheproduktiivsed alad, sood jne. tuleks jätta puutumata Maakuivendus Jõgede, ojade õgvendamine ja süvendamine Mikroveestik kraavid, dreenid Järvede veetaseme alandamine Põhjaveetaseme alanemine Häired looduslikus reziimis Suureneb jõgede vooluhulga ebaühtlus Kiireneb aineringe ja lagundusproduktide ärakanne Väheneb puhverdusvõime ja ainete kinnipidamisvõime. ÖKOLOOGIA Autoökoloogia e. Isendökoloogia uurib isendite üksikorganismide suhteid ümbritseva keskkonnaga. Demökoloogia uurib populatsioone, muutusi ja seoseid nendes.
Suurvee äravoolu kiirenemise tõttu kuivenduse mõjul väheneb keskmine äravool kevadel ja kevadsuvisel perioodil. Sügisene keskmine äravool on kuivendatud vesikonnadest suurem kui soostunud aladelt. Aasta keskmise äravoolu suurenemist võib aga täheldada kuivendatud vesikondades, kus esineb põhjavee juurdevool. Metsamaade ja põllumaade kuivendamine ning metsade raie, eriti lageraie suurtel maa- aladel muudab oluliselt väikejõgede äravoolureziimi. Maakuivendus muudab radikaalselt maa-ala hüdroloogilisi tingimusi. Eestis ilmneb see põllumaade drenaazkuivendusel. Pindmine äravool drenaazkuivendusel puudub praktiliselt üldse. Suvine kõrgvee äravoolu vähenemine toimub vaid esimestel järelkuivendus aastatel. Veekogude kaitse reostuse eest: Vesi vajab kaitset eelkõige inimtegevusest tekitatud reostamise eest. Kuid kui loodusjõudude toimel või ka inimtegevuse tagajärel tekitab vesi ohtu inimesele ja ümbritsevale keskkonnale
annaabi.ee 
