ulatub kuni 2900 km sügavuseni. Vahevöö jagatakse üla- ning alavahevööks. Vahevöö ehk mantle ülemist osa nimetatakse astenosfääriks. Alavahevöö on tahke ja koosneb peamiselt ränist. Maa tuum asub Maa keskmes. See on metallilise koostisega. Tuuma siseosa ehk sisetuum on tahke, välisosa ehk välistuum aga vedel. 4. Maakoore ehituse põhijooned, tema kestaline ehitus. Maakoor Eestis.Kontinentaalse ja ookeanilise maakore erinevus. Maakor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine osa, mis koosneb rännirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho.( Mohorovicci eralduspind). Maakore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum. Eristatakse okeaanilist, mandrilist ja üleminekulist maakort. Ookeaniline maakoor moodustaab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakor 6%
tuumaelektrjaamu seismiliselt vähemaktiivsetesse piirkondadesse, kuna see viiks katastroofi tekkimise ohu miinimumini. Väide: Oleks otstarbekas rajada tuumaelektrijaam Eestisse Tõestus/Näide: Arvestades seda, et Fukushima tuumaelektrijaam suutis purustusteta taluda 8.9 magnituudilist maavärinat, paneb see Eesti oma geoloogilise asukohaga soodsasse asendisse tuumajõujaama rajamisel. Tänu sellele, et Eesti asub Euraasia laama keskosas on maakor siin seismiliselt väheaktiivne. Suurim Eesti alal aset leidnud maavärin oli 1976 aastal ning seda hinnati Richeri skaala järgi 4,6 magnituudiga, mis teeb sellest 10 000 korda vähemvõimsama maavärina. Arvestades Eesti maakoore väikseid värinaid ning muude seismiliste protsessidega kaasnevate loodusnähtude puudumisele nagu tsunamid, oleks Eesti sobiv kandidaat tuumaelektrijaama rajamiseks, kuna ohutegurid oleks miinimumilähedased. Eestlaste
Astenosfäär ookeanide all ~50km, mandritel ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkel-rauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis jaguneb vedelaks välis-ja tahkeks sisetuumaks Vahevöö ek mantel; maakoore ja tiima vahele jääv Maa kivimkest Mandriline maakoor mandrite ja selfimerede alla jääv maakoor, keskmiselt 35-40 km, mägede all 60-70 km paksune Ookeaniline maakor ookeanite alla jääv, põhiliselt basaltseist kivimeist koosnev keskmiselt 11 km paksune maakoor Kurrutus kivimi lainekujulise ilmega plastiline deformatsioon Murrang sügav maakoorelõhe Magma Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava vulkaani kraatrist või maapinna lõhest väljavoolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Maavärin maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine
annaabi.ee 
