Kivimid on geoloogilistes protsessides tekkinud mineraalide kogumikud(koosnevad ühest[peamiselt] või mitmest mineraalist). Jagunevad: d. Magmaehk tardkivimid nt. basalt ja graniit e. Settekivimid nt. lubjakivi, põlevkivi, kivisüsi f. Moondekivimid nt. gneiss, marmor, kvartsiit 6. Kivimite ringe (vt.ül. vihikust) Sügaval Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Mitte kõik kivimid ei tee läbi tervet ringkäigutsüklit.
Ja rõhul Mineraal on ainult sellised kristallid, mis tekivad looduslikes protsessides aine tahkestumise ehk kristalliseerumise käigus nii gaasidest kui vedelikest. (on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, mis esineb iseloomuliku kujuga ja kindla struktuuriga kristallina) Maakideks nim. metalle või nende ühendeid sisaldavaid kivimeid ja mineraale. Maa sisemuses sulatab tugev kuumus kivimid sulamagmaks. Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla
annaabi.ee 
