Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas. 2Tüüpi: *Koonusekujuline kihtvulkaan, tekib kui on tegemist räni,-ja gaaside rikka viskoosse magmaga. Magma on vähe liikuv, tekivad terava kujuga vulkaanikoonused.
tükeldavad ühtse maakoore pangasteks ehk plokkideks. 12. Miks tekivad murrangulõhed ? Vastus:Seal, kus magma tõuseb tohutu jõuga vahevööst maakoore alla, painutab seda kõrgemale, maakoor rebestub ja tekivad murrangulõhed, mis jaotavad maakoore üksteise suhtes liikuvateks pangasteks. 13. Mis on ülang ja alang ? Kuidas nad tekivad ? Vastus:Ülang on pangas, mis kerkib ümbritsevast maapinnast kõrgemale. Alang on pangas, mis vajub ümbritsevast maapinnast alla poole. Maakooreplokid võivad mööda murrangulõhesid kerkida ja laskuda, üksteise suhtes horisontaalselt nihkuda, viltu vajuda, eemalduda või kokku põrgata, üksteise peale kerkida või alla sukelduda.
Settekivimid – nt. liivakivi, põlevkivi, kivisüsi, lubjakivi Tardkivimid – nt. süvakivimid (graniit, gabro), purskekivimid (basalt, rüoliit, obsidiaan) Moondekivimid – nt. gneiss, marmor 8. Selgita maavärinate tekkepõhjuseid. Maavärinad tekivad maa sisemuses olevate sisepingete tõttu. Nihkumisel ületavad sisepinged maakooreplokkide omavahelisel hõõrdumisel tekkinud jõu ning maakooreplokid võivad üksteise suhtes liikuda mitmeid meetreid – maavärin. Koobaste varisemine võib samuti tekitada maavärinaid Ka inimene on võimaline tekitama maavärinaid – kutsutakse tehnogeenseteks maavärinateks – nt. tuumakatsetused 9. Selgita erinevate seismiliste lainete olemust. Seismilised lained on maa sisemuse liikuvad energiavoolud. Kujuta endale
vanusest? aastat vana. Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. perioodist? Maa vanimate, Austraaliast leitud mineraalterade tuumade vanus on 4,4 miljardit aastat. Vanimad säilinud maakooreplokid Kanadas on 4 miljardi aasta vanused. Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete Umbes 1,9 miljardit aastat tagasi leiti eukaüroodi loomade kivistised? kivistis Grypania spiralist ent selle võib kahtluse alla seada, sest hinnang on antud peamiselt fossiili suuruse põhjal
Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Sellise keskmise vanusega on U-Pb meetodil dateeritud 20 Maalt leitud kondriitset (mõnemillimeetrise läbimõõduga kerakesi sisaldavat) meteoriiti, mis on vanimad teadaolevad objektid Päikesesüsteemis. Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. Maa vanimate, Austraaliast leitud mineraalterade tuumade vanus on 4,4 miljardit aastat. Vanimad säilinud maakooreplokid Kanadas on 4 miljardi aasta vanused. 3. Millised ja kui vanad on vanimad hulkraksete loomade kivistised? Umbes 1,9 miljardit aastat tagasi leiti eukaüroodi kivistis Grypania spiralist ent selle võib kahtluse alla seada, sest hinnang on antud peamiselt fossiili suuruse põhjal. Kindlasti on leitud aga vanimate hulkraksete hulka kuuluvate käsnade räniosakesi Hiinas Doushantous (570 miljonit aastat vanad). 4. Mida tähendab ,,Kambriumi plahvatus"?
annaabi.ee 
