Maavärina kolle ehk fookus-koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine. Madalrõhkkond ehk tsüklon-ala, mille kohal õhurõhk on madalam kui naaberaladel, mille ümber esineb vastupäeva pöörlev õhukeeris ja mille keskel esinevad tõusvad õhuvoolud. Ilm on madalrõhkkonnas pilvine, tuuline ja sajune. Mesosfäär-50-85 km kürgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti.Moho piir-maakoore ja vahevöö vaheline piir. Moondekivimid- maakoored kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Mudavool ehk lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segu mitmesuguste kivimmaterjaliga, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. Mulla puhverdusvõime-mulla kolloidsüsteemi võime seista vastu välismõjutustele, mis püüavad tema keemilist reaktsiooni järjust muuta. Puhverdusvõime on suurem huumuse ja savirikastel muldadel
Ehituselt on nad põhiliselt erinevatest metallidest ja silikaatidest. Kehad sisemises Päikesesüsteemis on suhteliselt ligidal Päikesele. Terve Sisemine Päikesesüsteemi raadius on väiksem kui Jupiteri ja Saturni vaheline kaugus. Maa-tüüpi planeedid Maa-sarnastel planeetidel on tihe, kivine pinnas, vähe või üldse puuduvad kuud ning neil puuduvad rõngad. Nende põhikomponentideks on tulekindlad mineraalid, mis moodustavad nende maakoored ja vahevööd (mantlid), ja metallid, nagu raud ja nikkel, mis moodustavad nende tuumad. Kolmel Maa-sarnasel planeedil (Veenusel, Maal, Marsil) on piisavalt mõjuvõimas atmosfäär, et ilma tekitada. kõigil neil on kaatrid ning tektoonilised nähtused (orud, vulkaanid). Maa sarnased planeedid Merkuur Merkuur on Päikesesüsteemis Päikesele lähim (kaugus=0,4 AU Päikesest) ja ka väikseim