Erinevalt prantsuse selgelteristavatest veinipiirkondadest kasvab Itaalias viinapuid praktiliselt igal vähegi sobival maalapil. PIEMONTE, PÕHJA-ITAALIA: Sellest piirkonnast pärinevad niihästi suitsused aeglaselt valmivad punased Barolo ja Barbaresco kui ka magus kihisev Asti. ITAALIA KLASSIFIKATSIOON: Itaalia veinikontrolliseadused on kvaliteedi standardiseerimiseks ümbertöötamisel. Sisse on viidud mõiste Indicazioni Geografiche Tipice, mis on Prantsuse maakonnaveini vaste. 12 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia 13 Kirsika Asmu Iseseisevtöö Geograafia Kasutatud kirjandus http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/italy/index_et.htm http://www.estemb.it/est/ariinfo/aid-501 http://www.petrostar.ee/aviaturs/Italia/italia_kur_es.htm http://enet.animato.ee/index.php?otsida http://www.wikipedia.com http://sshenriss.wordpress.com/2007/05/24/loodus/
Nõuded Vana Maailma veinide valmistamisel Kõrgkvaliteet ja kvaliteetveinid (apellatsiooni või dominiooni piirid ei kattu ühegi geograafilise alajaotusega vaid lähtuvad eelkõige terroir ´st). 1. Kindel terroir (üldjuhul on tegemist suhteliselt väikeste viinaaedadega, et oleks tagatud kindel pinnastüüp, õhuniiskus ja temperatuuride erisused). Sageli on nii, et ühe veinimaja põllu ühelt osalt saab kvaliteetveini, teiselt osalt vaid maakonnaveini (pinnaseerinevused, kõrguste erinevused, lähedus veekogule jne). 2. Kindlad marjasordid igas Cru´s, apellatsioonis või dominioonis on lubatud oma kindlad viinamarjasordid, mis siis aktsepteeritud terroir´ga kõige paremini sobivad. 3. Kindlat värvi veini valistamine kindlat värvi viinamarjadest. 4. Piiratud saagikus. Mida väiksem on viinapuu saagikus, seda kontsentreeritum ja kvaliteetsem vein saadakse. 5
annaabi.ee 
