Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"maakonnata" - 3 õppematerjali

Eesti ajalugu V
10
docx

Eesti ajalugu V

Eesti ala elanike arvuks (ilma Narva ja Valga mineerima,   sakslaste   osatähtsus   kahanes üldine   sõjaväekohustus,   oli   Eestist   nekrutiks 1913 kasvas linlaste arv 4 korda: 1863. aasta 64 linna   ning   Petseri   maakonnata)   881 tunduvalt   ja  venelased  jõudsid   neist   koguni võetud   üle  000­lt   455. 100    000 (8,7%  mehe.   kogu­   Selle   tõttu   vähe­

Ajalugu → Eesti ajalugu
9 allalaadimist
Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist
40
pdf

Muutused Valga linnas pärast Eesti-Läti piiri määramist

Esmane piirijoon pandi paika neutraalse vahetalitaja, Briti eriesindaja kolonelleitnant Stephen Georg Tallentsi poolt. Koloneli määratud piir jäigi suuremas osas kehtima ning kehtib ka tänasel päeval. Selle otsusega anti põhiline osa Valga linnast eestlastele ning praktiliselt kogu Valga maakond koos linna lähiümbrusega lätlastele. Seega lõpetas toimimise Katariina II ajal loodud Valga maakond ning Eesti riik sai endale linna ilma maakonnata ning Läti riigile jäi maakond ilma linnata. Maakonnakeskuse lahtirebimine tema endisest tagamaast tõi linna ning selle ümbruskonna elanikele kaasa hulgaliselt muutusi nende igapäevaelus. Inimesed, kes olid elanud suhteliselt kaugel endise Vene impeeriumi piiridest, pidid nüüd igapäevaselt kokku puutuma piiriületuse, piirivalvurite ning tolliametnikega. Keerulisemaks muutus nii liiklemine linnas kui ka ühenduse pidamine Valga ja tema ümbruskonna vahel

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Eesti uusima aja ajalugu
43
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

uuesti elujõuetuks. See tähendas seda, et elanike alampiiriks vallas oli 1500. Kui 20. aastatel oli vallaelanike keskmiseks arvuks 2500, siis nüüd see tõusis üle 3300. Kõige suuremad vallad olid jätkuvalt Petserimaal. Irboska vallas oli elanikke koguni üle 10 000. Kõigest 20 valda jäid selles reformis puutumata. Linnu oli Eestis enne iseseisvuse väljakuulutamist 10. Üks maakonnata linn - Paldiski. Napilt Eesti aladel jäi välja Narva ja Valga. Sellisel kujul püsis linnade arv kuni Vabadussõja lõpuni. Narva, Petseri ja Valga lisandus 1921. aastast?. Samas oli 20. sajandi alguses tekkinud hulk väikseid linnalisi asulaid, mis ei saanud pretendeerida linna nimetusele: üks osa raudteede ümbrusesse, üks osa majanduslike piirkondade ümber jne. 1917. aasta suvel Vene AV andis välja nn aleviseaduse - sellega esimesed tööstuslikud

Ajalugu → 20. sajandi euroopa ajalugu
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun