jahinduse korraldamiseks tingimusi seada, jahti pidada (küttida) või jahipidamist keelata. Jahitunnistust omav maaomanik tohib oma kinnistul jahti pidada, välja arvatud suurulukitele, kui tema kinnisasja pindala ühes ringpiiris on enam kui 20 hektarit. Õigus jahti pidada laieneb maaomaniku vanematele, abikaasale ja lastele, kui nad omavad jahitunnistust. Jahimaa mõiste Jahimaa on jahiulukite vabaks elamiseks sobiv ja jahipidamiseks kasutatav ala. Jahimaa hulka ei kuulu: 1. maakonnaplaneeringuga määratud tiheasustus- või puhkeala, kus ohutu jahipidamine ei ole võimalik 2. kaitseala vöönd, kus jahipidamine on seaduse või kaitse-eeskirjaga keelatud. Jahiulukid Jahiulukite hulgas eristatakse suurulukeid ja teisi jahiulukeid. Jahiulukite loetelu kehtestab keskkonnaminister määrusega. Suur ulukite näited: hunt, karu, ilves, metssiga. Teise jahiulukite näited: rebane, tuhkur, kobras, valgejänes. Jahipidamisõigust tõendavad dokumendid
aastal on sotsiaalmaksu minimaalse kohustuse aluseks olev kuumäär 290 eurot, st sotsiaalmaksu minimaalne kohustus on tööandja jaoks 95,7 eurot kuus ja FIE jaoks 287,1 eurot kvartalis (1148,4 eurot aastas). * Riigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seadusega kehtestatakse alates 1. jaanuarist 2013 maksuvabastusmaaomaniku kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. * Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on alates 01.01.2013 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. * Alates 1
[RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] § 291. Mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisused (1) Mitut kohalikku omavalitsust läbiv joonehitis (edaspidi joonehitis) käesoleva seaduse tähenduses on: 1) riigimaantee; 2) raudtee; 3) torujuhe; 4) kõrgepingeliin. (2) Joonehitise trassi koridori asukoht määratakse üldjuhul maakonnaplaneeringuga. Asukohavalikul tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. (3) Joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu lähtekohtade, eskiislahenduste, võimalike asukohavariantide ja planeeringu elluviimisega kaasneda võivate mõjude tutvustamiseks korraldatakse koostöös kohaliku omavalitsusega avalikke arutelusid. (4) Maavanem teatab tähtkirjaga edastatud kirjaga eeldatavasti joonehitise koridori jäävate kinnisasjade omanikele hiljemalt kaks
annaabi.ee 
