presidendiks. Kongressidel valitud aseesimehed olid järgmised: 2002. aastal Mai Treial, Ants Käärma ja Mario Sootna, 2003; aastal Mai Treial, Mario Sootna ja Jüri Saar; 2004.aastal Mai Treial, Jüri Saar, Mario Sootna ja Tiit Tammsaar; 2005.aasta kongressil valitud aseesimehed on Mai Treial, Ester Tuiksoo, Tiit Tammsaar ja Karel Rüütli. Rahvaliidu struktuur on üles ehitatud vastavalt Eesti Vabariigi territoriaalsetele haldusüksustele maakondadele. Kõigis 15 maakonnas on olemas ERL maakonnaorganisatsioonid, lisaks eraldi organisatsioonid Tallinnas, Tartu ja Narva linnas, kokku 18 allorganisatsiooni 10 000 liikmega. Erakonda juhib liikmete kongress, mis toimub vähemalt kord aastas. Kongressi vaheajal juhib erakonda kongressi poolt kinnitatud volikogu ( 80 liiget). Jooksvaid küsimusi otsustab volikogu poolt kinnitatud juhatus ( 17 liiget). Riigikogu IX koosseisus oli Rahvaliidul 11 esindajat, neist kuus kuulusid Rahvaliidu fraktsiooni
Õunapuu ja Jaanus Marrandi tegid oktoobri lõpus juhatuses ettepaneku, et ühendada jõud koos sotsiaaldemokraatide ja rohelistega tugevaks vasaktsentristlikuks tiivaks. Lähiajal lahkumisteateid ei pruugi tulla, sest ära oodatakse 5. detsembril toimuv Rahvaliidu kongress. Seal antakse volikogu otsusele veel kord kinnitus ja valitakse uus esimees. Rahvaliidu esimees Karel Rüütli tõdes eile Postimehele, et mitmed maakonnaorganisatsioonid ja -ühendused on üles seadnud tema kandidatuuri ning on ka palju pakkumisi aseesimeeste kohale. Postimehe andmetel ei ole ta aga sada protsenti kindel, et soovib esimehena jätkata. Rahvaliidu nn vanad tegijad ehk Villu Reiljan ja Tarmo Mänd usaldasid küll skandaalide pöörises erakonnale uue näo andmiseks juhtimise noorte kätte, kuid praegu pole nad erakonna eesotsas toimuvaga sugugi rahul. Kui Keskerakonna liitumispakkumise järel paigutati Reiljan pigem Edgar
annaabi.ee 
