asehaldurkonnad, kolm uut veebr 1920) Eesti sai Petserimaa ja maakonda: Võru, Viljandi, Narva jõe tagused alad Paldiski, maakonna nimed keskuste järgi); c) 1797-1917 taas kubermangud, Paldiski maakond kaotati, taastati endised maakonnanimed d) 1917. a autonoomiaseadusega ühendati Eestimaa kubermangu ka Liivimaa eestlastega asustatud alad (etniline piir) Eesti Vabariik haldusjaotus: maakond (11) - vald, 1934. aasta riigipööre - vaikiva ajastu 1920-1940 Tartu rahuga lisandusid Petseri algus maakond ja Narva-tagune ala Teine Maakond - vald 28
tänava nimed Kuressaares (Friedrich Engelsi > Raekoja, 1. Mai > Kauba, Moskva > Tolli, Tallinna /osa/ > Lossi), 1987. a taastati nimesid Haapsalus, Rakveres, Suure-Jaanis, Tallinnas, Tartus, Viljandis jm. Ühtekokku muudeti 19861991 u 200 tänava nime. Sümboolselt olulisim oli ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 23. juuni 1988. a seadlus Kuressaare linna nime taastamise kohta. Haldusjaotuse ümberkujundamise käigus said rajoonidest maakonnad, ühtlasi taastati 1990. a alguses ajaloolised maakonnanimed Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Külanõukogudele omavalitsusõiguste ja sellega koos valla nimetuse andmisel muudeti ka mitmeid vallanimesid (Pürksi > Noarootsi, Riidaja > Põdrala). Uut tekkivat nimeõigust kajastas 18. jaanuaril 1989 vastuvõetud keeleseadus, mille eraldi peatükis käsitleti nimesid. Selles fikseeriti kohanimede keelsus (§ 27), nime rahvusvaheline kuju (§ 29) ning täpsema nimeseaduse vajalikkus (§ 30)
annaabi.ee 
