Kõige varem asus vanadest linnadest industrialiseerimise teele Narva. Ühtlasi oli Narva vanadest linnadest ainus, kus tööstus omandas ülekaaluka seisundi, muude funktsioonide (kaubanduse, transpordi) osatähtsus oli seal suhteliselt väiksem kui mujal. Narva eraldumist teistest vanadest linnadest aitas suurendada asjaolu, et ta ei olnud maakonna keskus. Ülejäänud linnu (v.a Paldiski) võis iseloomustada kui maakonnalinnu – kohalikke haldus- ja majanduskeskusi. Muidugi oli maakonnalinnadel ka omapärasusi (Tartus ülikool, Haapsalus ja Kuressaares kuurordid, Pärnus sadam ja kuurort, Valgas raudteesõlm). 3 Kasutatud materjal: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Linn 4.05.2015 Wikipedia: “Linn” 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keskaeg 4.05.2015 Wikipedia: “Eesti keskaeg” 3. http://www.maailmakool.ee/oppematerjalid/linnastumine/ 6.05.2015
Pärnu ATP 53 88 Autoveod Sanatoorium Tervis 252 99 111 AS Taastusravikeskus 210 56 65 80 Estonia 79 Maakonnalinn Pärnu (45500 elanikku, kuid eeslinnade Sindi, Paikuse, Audru ja Lavasaarega koos üle 50 000) meenutab teisi Lääne-Eesti maakonnalinnu, kuid on märksa suurem, ka on Pärnu sadam oluline mitte üksnes oma maakonnale. Maakonnalinnale tüüpiline toiduainetetööstus on Pärnus, isegi kalatööstust arvestades, tagasihoidlik. See- eest on Pärnust saanud suur kergetööstuse keskus: linavabrik, Tolarami Qalitexi tekstiilivabrik õmblusosakonnaga Sindis, suur Marati õmblusvabrik 252 töötajaga ja pool tosinat väikesi õmblusvabrikuid. Leidub metsatööstust, sealhulgas "Viisnurk" ja Paikuse saeveski
aastal pärisorjus. Leedu 1830-1831ja 1863-1864 Poola ülestõusu ajal- 1830-1831. aasta revolutsioon sai alguse Varssavis, mille peapõhjuseks oli Nikolai I püüded vähendada Poola kuningriigi autonoomiat. Leedulaste rahulolematuse põhjuseks oli asjaolu, et Leedu maadel oli väiksem atuonoomia kui Poola kuningriigil. Eesmärk: Iseseisvuse saavutamine Venemaast ja Poola-Leedu taastamine. 1831. aastal organiseerisid leedu aadlikud võitlussalku (30 000). Vallutasid mässajad terve rea maakonnalinnu ning lõid oma võimuorganid. Said ülekaalukate vene vägede käest lüüa ning tõrjuti Leedust välja. Ebaõnnestumise põhjus: Vene vägede suur ülekaal; mässajate juhtimise nõrkus; ühtsuse puudumine; talurahva nõrk toetus. 1863-1864 ülestõus: Võimule tuli Aleksandr II ning Venemaa sai lüüa Krimmi sõjas. See oli suurte lootuste aeg ja aktiivse tegutsemise aeg. 1861. aastal väljastati talupoegade manifest, millega talupojad said isiklikud vabadused. Talupojad lootsid,
annaabi.ee 
