nimetati Narva maakonnaks ning liideti Peterburi kubermanguga. 1719 liideti Eestimaa kubermang Peterburi kubermangu provintsiks. Rootsi loovutas Eestimaa alad ametlikult Uusikaupunki rahuga 1721. aastal. Peale rahulepingu sõlmimist 1721. aastal moodustas vene võim restitutsioonikomisjonid, mis asusid 1722 tööle. 1722. aastal eraldati Narva maakond Peterburi kubermangust, kuid Narva linn jäi Peterburi kubermangu, kus oli aastatel 1775-1802 maakonnalinnaks. Tartu maakond liideti Liivimaa kubermanguga ning Eestima kubermang eraldati uuesti Peterburi kubermangust eraldiseisvaks 1. järgu haldusüksuseks. Alates Põhjasõjast kehtis Eestimaa kubermangus niinimetatud Balti Erikord, millega säilitati juba keskajast pärinevad aadlike privileegid, saksa keel asjaajamiskeelena ning luteri usk. Seda üritati tsaaririigi poolt korduvalt muuta, kuid ei soovitud konfliti kohaliku aadelkonnaga
teederistil tekkinud pisialevist. Umbes 13000 elanikuga Jõhvi, eriti ta Ahtme linnaosa, on peamiselt kaevuritelinn, kaevandustega on seotud ka lõhkeainetehas ning väike elektrijaam. Kuid Jõhvis leidub ka muud tööstust (piimatööstus, õmblusvabrik, vagunimonteerimistehas, ehitatakse põllumajandusmasinate tehast), mittetööstuslikku äri ja tegevust, kultuuri ja haridust, sellepärast ka rohkem (1/3) eestlasi. Sellepärast sobis Jõhvi paremini Ida-Viru maakonnalinnaks. Viimasel ajal on Jõhvi isegi kasvama hakanud. Ainult 7 km kaugusel Jõhvist asub Kohtla-Järve - kaevurite ja põlevkivikeemiatööstuse linn (48000 elanikku). Seal on Nitroferti, Velsicoli ning Viru Keemia Grupi tehased ja mitmeid väiksemaid ettevõtteid. Kohtla-Järve on väga tööstusliku iseloomuga ja suure tulnukrahvastiku erikaaluga. Ümbruskonnas leidub mitu pisemat kaevuriasulat (Sompa, Kukruse, Kohtla-Nõmme, samuti turbatööstuse asula Oru)
annaabi.ee 
