1775. aastal kehtestati Venemaal uus asehalduskord, mille Katariina II rüütelkondade vastuseisust hoolimata laiendas 1783. aastal ka Eesti- ja Liivimaale. Need kubermangud ühendati Riia asehaldurkorraks, valitsemisaparaat kujundati ümber. Uue halduskorraldusega lähenes Balti provintside valitsemiskord Vene sisekubermangude omale. Eestimaal sai Vene laevastikubaasina tekkinud Paldiski linnaõigused, mõneks ajaks loodi isegi Paldiski maakond. Elu puhuti sisse ka teistele maakonnalinnadele. Liivimaa Eesti osas asutati 2 uut maakonda Viljandimaa ja Lõuna-Tartumaa. Selle keskusena rajati peatselt Võru linn ja maakond nimetati selle järgi Võrumaaks. Ühtlasi laiendati Balti kubermangudele Venemaa aadliomavalitsuse- ja linnaseadused. Kehtestati Vene kohtusüsteem, kujundati ümber maa- ja linnaomavalitsus. Venemaal tähendas see aadli ja linnade kaupmeestest ülemkihi õiguste olulist suurendamist : Eesti- ja Liivimaal olid asjad vastupidi
lähemal Tartule. Põlvas ja tema läheduses tekkis ja tekib ka praegu mitmeid innovaatilisi pisiettevõtteid, millest paljulubavaim oleks olnud bioplastitehas kui sellest ainult asja saanuks. 2004. aasta sügisel läks käiku 45 töötajaga valmistoidutehas Nordic Foods, kuid seegi kolis varsti Põlvast minema. Ravimitööstuse (olgugi väikese) rajamisega andis Põlva silmad ette mitte üksnes Võrule, vaid ka teistele väiksematele maakonnalinnadele kuid see firma ei jäänud esialgsel kujul püsima. See-eest on Võrul Nõukogude ajal rajatud gaasianalüsaatorite tehas VGT saanud üle vahepealsetest raskustest. Hiilgeaegadel siin töötanud 1950 inimesest on küll alles jäänud vaid 180 ja konstrueerimisbüroo on üldse tegevuse lõpetanud. Kuid tehas müüb ka praegu edukalt gaasianalüsaatoreid Ukrainasse ja Venemaale ja on hakanud alltöövõtjaks Saksa autotehastele. Mõlemas linnas on oluline piimatööstus, Põlvas
annaabi.ee 
