pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud. Alles järgmisel sügisel võis ta isa ja venna ühisel hoolitsusel alustatud õppimist jätkata, seekord juba kreiskoolis (maakonnakoolis). Siin aga toimus õppetöö täielikult saksa keeles, mis tegi poisile suuri raskusi, kuigi ta oli igati virk ja hoolas. Nagu paljud teised tol ajal, tuupis ta õppetükid lihtsalt pähe, ilma, et ta ülesannete sisust oleks täielikult aru saanud. Kuna ta vend kolis Peterburi, asus Johann kostikorterisse Viljandi Kaupmeeste Seltsi einelauapidaja Dorbecki juurde. Kuigi nende kodus kõneldi saksa keelt,suuremat abi sellest ei olnud. Vanemad maksid tasuks korteri ja
pisut saksa keelt ja arvutamist, millele paari kuu pärast järgnes õppeaeg linna algkoolis. Uus võõras ümbrus pakkus poisile palju huvi, kasvatas teatavat iseseisvust ja õpetas elule arvustavalt vaatama. Õppeaeg algkoolis jäi aga lühikeseks, sest varsti suri kooli ainuke õpetaja, aga uut tema asemele niipea ie leitud. Alles järgmisel sügisel võis ta isa ja venna ühisel hoolitsusel alustatud õppimist jätkata, seekord juba kreiskoolis (maakonnakoolis). Siin aga toimus õppetöö täielikult saksa keeles, mis tegi poisile suuri raskusi, kuigi ta oli igati virk ja hoolas. Nagu paljud teised tol ajal, tuupis ta õppetükid lihtsalt pähe, ilma, et ta ülesannete sisust oleks täielikult aru saanud. Kuna ta vend kolis Peterburi, asus Johann kostikorterisse Viljandi Kaupmeeste Seltsi einelauapidaja Dorbecki juurde. Kuigi nende kodus kõneldi saksa keelt,suuremat abi sellest ei olnud. Vanemad maksid tasuks korteri ja
talurahvaseaduse. Tõlkijana süvenes ta väga põhjalikult uude kirjaviisi. Hurt mõistis, et vähegi sisukam haridus algab keelest. ,,Vanemuise seltsis" esines Hurt rea loodusteaduslike ning ajalugu, rahvaluulet jms käsitlevate ettekannetega . Tema tähendusrikkamaid esinemisi oli esimeselüldlaulupeol 1869. Aastal, kui ta peokõnega sõnastas rea rahvusliku liikumise põhiülesandeid. Hurt määratles meil esmakordselt emakeele asendi ja põhisisu küla- ja kihelkonnakoolis ning maakonnakoolis, mida pidas rahvakoolide kolmandaks astmeks. Toonitas veendalt, et õpetus emakeeles hoiab alal sideme rahvaga, aga saksakeelsete koolide eestlastest õpilased lähevad rahva tulevikule kaduma. Samas juhtis ta saklslastest gümnaagiumiõpetajate tähelepanu sellelegi, et ülipüüdlik saksastamine võib kaasa tuua venestamise. Hurt oli veendunud, et ka saksakeelsetes koolides tuleb õpetada eesti keelt sest siin tegutseda sooviv inimene peab möödapääsmatult keelt oskama.
annaabi.ee 
