Oleviste kiriku juures - Linnakooli nime all. Sellega paranesid ka linlaste õppimisvõimalused Alghariduskoolid 1860.-1880.aastail Põhiliseks maarahva kooli tüübiks Eestis jäi endiselt luteri usu vallakool Formaalselt olid linnades tegutsevad alghariduskoolid avatud kõikidest seisusdest lastele Avalikud elementaarkoolid olid 1860. aastateni enamasti 1-klassilised Enamikus Eesti elementaarkoolides ja kõikides kreiskoolides toimus õppetöö saksa keeles Maakonnakoolid Talurahvakoolide kolmandaks, kõrgemaiks astmeks pidid olema eesti õppekeelega ringkonna-ehk maakonnakoolid(kreiskoolid), mis seni maakohtades talurahva laste jaoks üldse puudusid. Need pidid jätkama kihelkonnakoolide haridust. Maakonna kooli õppeaeg pidi kestma kolm aastat. Reformatsiooni mõju Eesti koolile. Tallinnas suleti dominiiklaste klooster. Kiriku juhtimise õigused kuulusid nüüdsest peale maahärradele, linnades aga magistrantidele
mõõtmised. Peamiseks probleemiks pole mitte kvali-teedi mõõtmise keerukus, vaid hoopis raskused - täpsemalt öeldes teravad vastuolud - tööülesande defineerimisel: milline see ülesanne on ja milline ta peaks olema. Tähtsaks põhjuseks on kindlasti asjaolu, et need kahte liiki koolid defineerivad oma tööülesandeid erinevalt. Tüüpiline munitsipaalkool defineerib oma tööülesannet kui vähem-privilegeeritute aitamist; tüüpilised kristlikud koolid (eriti just katoliku kiriku maakonnakoolid) defineerivad aga oma tööülesannet: võimaldada õppida neil, kes õppida tahavad. Seetõttu iseloomustavad esimest skolastilised ebaõnnestu-mised ja teisi skolastilised õnnestumised.353 Teadmustöö kvaliteedi defineerimine ja selle definitsiooni kon-verteerimine teadmustöötaja produktiivsuseks oleneb seega suurel määral tööülesande defineerimisest. See nõuab rasket, riskantset ja
annaabi.ee 
