kaardistamisel Rootsi kuningriigi meremehed ja kutselised maamõõtjad, kes Liivi sõja järgselt asusid Läänemere idaranniku alasid kaardistama. (Potter, Treikelder 2011) Eesti kartograafia alguseks võib pidada 19. sajandi algusaastatel (1794-1810) krahv Ludwig August Mellini Rootsi aja maamõõdutulemustel põhinevat Liivimaa atlase loomist. Mellini juhtimisel koostatud Liivimaa atlaseks koondatud Vana-Liivimaa 4 üldkaart ja maakonnakaardid olid Vene impeeriumis triangulatsioonieelse aja täpseimad maakaardid Eesti- ja Liivimaa kubermagu kohta. Mellini koostatud kaarte kasutati edukalt kohaliku kultuuri ja majanduse edendamiselgi. (Potter, Treikelder 2011) 2 Liivimaa triangulatsioon ja Liivimaa üld- ja spetsiaalkaart 1816. aastal võttis Tartu Ülikooli vilistlane ja professor Wilhelm Struve maamõõdutööde põhistamiseks kasutusele triangulatsiooni – maapinna punktide
mitmesugused 18.-19. Sajandi publikatsioonid jne. 2. Rahvaluule allikad 3. Keelelised allikad: murdetekstid ja kohanimed 4. Arheoloogilised allikad: a) arheoloogilised arhiiviallikad – kihelkonnakirjeldused, aruanded, juhuteated, juhuleiud b) teave pühapaigale pühendatud arheoloogilistelt välitöödelt 5. Kartograafilised allikad: a) ajaloolised kaardid, talukaardid, külakaardid, mõisakaardid, piirikaardid, katastrikaardid, maakonnakaardid b) tänapäevased kaardid 6. Kodu- ja kultuuriloolised ning muud allikad: kihelkonnakirjeldused, koduloolaste käsikirjad ja publikatsioonid, erineva mahu ja sisuga trükised 7. Tänaseni säilinud suuline teave: kohapärimus, teadmised, kogemused, mälestused Kirjalikud alaooallikad Mitmekesine allikaliik – kõiki ei jõua siin tuvustada. Näited pühade puude ja salude kohta: Henriku Liivimaa kroonika kuni 1227, Taani hindamisraamat 1241, 1428
annaabi.ee 
