kindralkuberneriks. Olid ka fiskaalid, kes valvasid, et täidetaks seadusi, laekuksid riigimaksud ja et riigimaksude võtmine toimuks õiguspäraselt. Saaremaal oli kõrgemaks võimukandjaks provintsipealik, keda kuningas võis ametisse määrata ja ära kutsuda. Eestimaa maapäev- iga kolme aasta tagant. Valiti kohalikke politseiesindajaid, Eestimaa kohtunikke ja otsustati muid küsimusi. Maanõukogu koosnes 12 nõunikust. Ülesandeks oli ülema maakohtuna kohtulikud, maksustamine, naturaalkohustuste ja teiste provintsi puutuvate küsimuste arutamine. Liivimaa maapäev- kohtuna ei olnud nii tugev kui E.maapäev, valitsemisalal oli aga võrdne. Tähtsad maamarssal, kes omas esinduslikke funktsioone ja maanõukogu, mis oli administratiivseks asutuseks, tegutses kahe resideeriva maanõuniku näol. Saare- ja Muhumaal oli maapäev varustatud suurte volitustega. 16. Era- ja kriminaalõigus Rootsi-aegses Eestis. Eraõigus. Kirikuõiguse (
· Väejuht M. G. De la Gardie suurläänistusena Kuressaare krahvkond(1648-1654): · Kristina troonist loobumise järel kuninganna ülalpidamismaa(1654-1689) · Aadli omavalitsus säilis endisena · Reduktsiooni ajal maanõunike (4tk) institutsioon likvideeriti · Kohtupidamine: kohalik maanõunike institutsioon toimis kõrgema maakohtuna · Reduktsiooni ajal alandati maakohtuks ja apellatsioonikohtuks LM õuekohus. *krahv Magnus Gabriel de la Gardie: Rootsi kindralkuberner, väejuht, LM kindralkuberner, suurläänistuste omanik. Maaomandi-läänistuste küsimus LM-l · Esialgu suured Poola-aegsed staarostkonnad ja Rootsi-vastaselt aadlilt konfiskeeritud valdused läksid Rootsi riigile.
annaabi.ee 
