5 osalist tühisust. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista 3 000 000 krooni tulenevalt kostja ja rentniku vahel 16. mail 2001. a sõlmitud kapitalirendilepingust. 9. mail 2003. a loovutas rentnik nõuded hagejale. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Kohtulahendid Ringkonnakohus jättis 27. oktoobri 2006. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Maakohus leidis õigesti, et 25. aprilli 2003. a koostööleping ei sisalda tüüptingimusi ega ole käsitatav tüüplepinguna. Hageja väide, mille kohaselt toimikumaterjalidest ei nähtu, et lepingutingimusi oleks poolte vahel eraldi läbi räägitud, ei ole põhjendatud. Resolutsioon Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 27. oktoobri 2006. a otsus ja Harju Maakohtu 29. juuni 2006. a otsus ning saata asi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule
kohustust oluliselt rikkunud. Seda kinnitavad ka kummagi poole taganemise tagajärgi reguleerivad lepingu p-d 8.4 ja 8.5. Erandlikult annab ostjale taganemisõiguse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise korral sõltumata müüjate käitumisest lepingu p 8.8, millele hageja ei ole tuginenud. Ringkonnakohtu käsitlus hageja lepingust taganemise õiguse kohta jääb kolleegiumile arusaamatuks. Ühelt poolt on ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga leidnud, et lepingu p-st 6.3.1 ei tulene müüjatele kohustus tagada detailplaneeringu kehtestamine, vaid üksnes teha kõik müüjate pädevuses olevad detailplaneeringuga seotud toimingud ja tasuda kõik sellega seotud kulud. Kolleegium nõustub selles osas kohtutega. Teisalt leidis ringkonnakohus aga, et vaatamata sellele oli kostjal siiski kohustus tagada, et "kinnisasi moodustataks" (ilmselt silmas pidades
otsust. Maakohus leidis, et volikiri, millega RV juhatuse liikmed on volitanud A. Gailitit sõlmima hagejaga nõude loovutamise lepingut, ega ka RV juhatuse otsus, millele on alla kirjutanud kõik RV juhatuse liikmed, ei saa olla käsitatav osanike nõustumusena tehingu tegemisega isegi siis, kui neis dokumentides on väljendatud kõigi RV osanike või nende esindajate tahe. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, märkides, et osanike nõusolek vaidlusaluse tehingu tegemiseks oleks saanud olla väljendatud vaid osanike otsusena. Kolleegium sellega ei nõustu. 13. ÄS § 181 lg 3 esimene lause sätestab, et osaühingu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui tehinguga ei nõustunud osanikud või nõukogu. Riigikohus on oma varasemas praktikas leidnud, et osanikud väljendavad oma tahet eelkõige osanike otsuse kaudu, mis on mitmepoolne tehing TsÜS § 67 lg 2 kolmanda lause mõttes
annaabi.ee 
