Läänerindele, toodi asemele teised sakslased, kes olid vähese võitlusvõimega. Sekendorff hakkas tundma hädavajalikuks armee luua. Ta andis loa luua vabatahtlikest tsiviilisikutest korrakaitse relvaorganisatsioon (Tallinnas) ehk Bürgerwehr-Omakaitse. Loodeti ülesehitada baltisakslastest, kuid neid oli liiga vähe ja hakati eestlasi juurde võtma. Varuti neile relvi, varustust. Sinna võis kuuluda Saksa okupatsiooni lagunemise ajaks üle 5000 inimese. Balti (hertsogi)riik: maakogude otsused, Baltimaade maanõukogu, Berliini täiendusleping, hertsogiriigi väljakuulutamine: Balti riik: Sakslased takistasid Eesti Vabariigi iseseisvumist. Hakati rääkima Balti riigi loomisest. Oma rahvaesindusse valiti rüütelkonna liikmed. 9. aprillil astus Tallinnas kokku Eestimaa kogu: 4 rüütelkondade esindajat, 16 mõisnike esindajat, 10 linlaste esindajat, 5 luteri kiriku esindajat ja 16 vallavanemat (51 liiget ehk arvuline ülekaal). Ei lubatud neil sekkuda poliitiliste otsustesse
Jüri Vilmsi ja tema kaaslaste saatus on siiani veidi ebaselge. Nad olid teel üle kinnikülmunud Soome lahe, kuid nad jäid kadunuks. Isegi mingid põrmud toimetati koju. Ametlik uurimine kinnitas, et jõudes Suursaarele, sattus sakslaste otsa ja ta lasti maha. See versioon on kahtluse all, üks argument on, et on mingi foto Jüri Vilmsi mahalaskmisest, mis on töödeldud. Tõenäoline on, et sakslased said nad kätte, aga kuidas ja millal, seda ei tea. Balti (hertsogi)riik: maakogude otsused, Baltisakslased olid oma positsiooni tugevdanud. Baltisakslased võtsid üle linnavalitsused. Linnavalitsused, need mis olid juba enne 1917.aasta veebruarirevolutsiooni eestlaste käes, saadeti laiali. Asendati eestlastest linnapead ja nõunikud baltisakslastega. Baltisakslased ajasid edasi Balti riigi loomise mõtet. Balti aadel otsustas kokku kutsuda valitavad rahva esindusorganid, mis oleksid pädevad pöörduma Saksa keisri poole ametliku palvega
annaabi.ee 
