vekslid, deposiitsertifikaadid jne. Finantsturgudel ringlevad samuti tagasiostulepingud (repod), mis näevad ette väärtpaberit ostu ja hiljem tagasiostu varem kokkulepitud hinna eest. Nende finantsinstrumentide likviidsuse tase on tavaline.(J.Bõtkova, A.Teearu ,,Ärirahandus") 1.3. Kapitaliturg Kapitaliturul ringlevad pikaajalised kohustused (tähtajaga üle 1 aasta) ja ettevõtte aktsiad ning võlakirjad. Kapitalituru näitena võib nimetada fondibörsi (Tallinna Väärtpaberibörs). Maakleritel ja diileritel on õigus sõlmida lepinguid ka väljaspool börsi, nn. letitehingud. Kapitaliturg jaguneb kaheks: a) Esmaturg (primaarturg), kus ringlevad vastselt emiteeritud väärtpaberid. b) Järelturg (sekundaarturg), kus neid emiteeritud väärtpabereid edasi müüakse. Sekundaarturu väärtpaberid pärinevad esmaselt turult, primaarturg on sekundaarturu väärtpaberite allikas. Praktikas ei ole piirid esmase ja järelturu vahel kindlalt tajutavad, kuna enamus
Võimendusega peab kaupleja olema väga ettevaatlik, et ta kogu oma investeeringut ohtu ei seaks. Tagatis (ehk margin) mõiste tähistab kaupleja poolt investeeritud summat. Eelmise näite puhul olekski tagatiseks $1000. Tagatis on summa, mille kaupleja peab andma maaklerile tagatiseks ja maakler kasutab seda summat, et säilitada kaupleja positsioone. Tagatist tähistatakse üldjuhul protsendina kogupositsioonist. Enamus maakleritel on tagatisnõue kas 2%, 1%, 0,5% või 0,25%. Nõutava tagatise järgi on võimalik arvutada maakleri pakutavat maksimaalset võimendust. 5% tagatise korral on maksimaalne võimendus 20:1, 2% tagatise korral 50:1, 3% tagatise korral 33:1, 1% tagatise korral 100:1, 0,5% tagatise korral 200:1 ja 0,25 tagatise korral 400:1. Lisaks tagatisnõudele on veel mõned tagatisega seotud mõisted: Kontotagatis (account margin) – kontol olev kogukapital