Kui eesmärki ei saavutata siis võimalik kohandada õiguskaintsevahendeid. 2) Konkreetse eesmärgi poole püüdlemise lepingud. Need on lepingud mille alusel peab teenuse osutaja tegutsema eesmärgi saavutamise nimel. Oluline on ennekõike sinna püüdlemise protsess. Milline on lõppeesmärk, kas täielik või mitte ei ole nii oluline. Teenuse osutamise lepinguteks on lisaks töövõtulepingule: käsunduslepingud, agendilepingud, maaklerilepingud jms. 4. Milliseid võimalusi saab töövõtja kasutada tellija suhtes saamata jäänud tasu kätte saamiseks? Töövõtja saab kasutada tellija suhtes saamata jäänud tasu kätte saamiseks järgmiseid võimalusi: 1) Lähtuvalt § 654 lg 1 on töövõtjal oma töövõtulepingust tulenevate nõuete tagamiseks pandiõigus tellija vallasasjadele, mille töövõtja on valmistanud, parandanud või muutnud, kui need on töövõtu eesmärgil tema valduses.
osapooled omandavad kohustusi, mis ei ole omavahel olemulikult seotud. Lepingud, milles pooled võtavad endale kohustuse anda üle asi või kogum asju teisele isikule, kes omakorda kohustub andma omaltpoolt asja või asjade kogumi prärast teatud aja möödumist tagasi (nt tasuta laen, tasuta kasutusse andmine). Lisaks on kahekülgsed ka lepingud, milles poole vastukohutuse tekkimine sõltub juhusest (nt maaklerilepingud). Sellistes lepingutes tekib esialgu ainult ühel poolel kohustus teha mingi sooritus, sest lepingu sõlmimisel ei ole alati veel teada, kas teise poole kohustused tekivad või mitte. Kohustuste vastastikune seotus on luline eelkõige siis, kui üks pooltest tajab kasutada kohustuse täitmisest keeldumise vastuväidet (VÕS § 110, 111). Kui lepingust tulenevad kohustused on kahekülgsed, mitte vastastikused, ei saa võlgnik täitmisest keeldumise õigust
annaabi.ee 
