· forward-turg ehk tulevikuturg, kus kauba- või valuutatehingud (forward-tehingud) teostatakse tulevikus kokkulepitud hinna ja forvardi kursi alusel. Näiteks: täna sõlmitakse leping osta vastav kogus dollareid, kauba katteks, alles kuu aja pärast aga täna kokkulepitud kursiga. Valuutaturul osalevad: · pangad: keskpangad, kommertspangad · investeerimisfondid · valuutabörsid · maaklerfirmad · firmad: väliskaubandusega tegelevad firmad · eraisikud 6 Rahaühikud Rahaühik on mingis riigis kehtiva raha põhiühik. Tavaliselt mõeldakse selle all valuutat, kuid näiteks Hiina valuutaks on renminbi ja raha põhiühikuks jüaan. Rahaühik jaguneb väiksemateks ühikuteks. Eesti Vabariigi rahaühik on Eesti kroon, mis jaguneb 100 sendiks.
rahapesemise eesmärgil. Antud ettevõtted võtavad ,,musta raha" sisse, väites, et see on firma poolt osutatud teenuste või kaupade eest. Aga tegelikult ei ole ostutatud teenuseid ega müüdud kaupa. · Investeerimine õiguspärastesse ettevõtetesse. Rahapesijad vahel paigutavad oma ,,musta raha" seaduspärastesse ettevõtetesse, et niimoodi oma raha ,,pesta". Peamiselt valitakse hästi suured ettevõtted, mis igapäevaselt tegelevad hästi suurte rahasummadega. Näiteks maaklerfirmad või kasiinod. Tänu suurtele summadele on ,,musta" raha sisse sulandamine imelihtne. Aga samuti kasutatakse ka väikseid rahasummasid nõudvaid ettevõtteid - autopesulad, baarid, striptiisiklubid jne. Antud juhul on tegemist küll ,,varifirmadega", kes tegelikult pakuvad ka teenuseid või kaupu, kuid põhieesmärgiks on siiski ,,pesta" raha. See konkreetne meetod töötab kahel viisil: rahapesija kombineerib ettevõtte puhta tulu oma ,,räpase"
orderi sisestamist. Börsi valik orderil saab võimalikuks vaid siis, kui orderi sisestamisel ilmub veateade, mille kohaselt sisestatud sümbol leiti mitmelt börsilt. 3.1 Maakler Aktsiate ostmise kõige lihtsam viis on võtta ühendust maakleriga. Lisaks krediidiasutustele ehk sisuliselt siis pangalitsentsi omavatele ettevõtetele, pakuvad väärtpaberite ostu/müügi ja hoidmise teenust ka maaklerfirmad. Need on ettevõtted, kellel on luba vahendada väärtpaberite tehinguid (ja sageli ka teostada klientide finantsnõustamist). Anglo-ameerika õigusruumis (USA, Kanada, Suurbritannia, Austraalia) on üpris levinud praktika, et ka suurpangad registreerivad väärtpaberitehingute vahendamiseks eraldiseisva juriidilise keha ehk maaklerfirma. Maakleriga suhtlemine on koos tehnoloogia arenguga muutunud lihtsamaks: kui varem oli vaja minna
1. Emiteerivad finantsvahendajad. Emiteerivad finantsinstrumente omal vastutusel. Jagunevad depositaarseteks (kommertspangad, krediidiühistud, laenu-hoiuühistud) ja mittedepositaarseteks ehk lepingulisteks finantsvahendajateks (kindlustusseltsid, investeerimisfondid, pensionifondid, liisingufirmad). 2. Mitteemiteerivad finantsvahendajad. Vahendavad finantsinstrumentide ostu-müüki omaenda kohustusi emiteerimata. Tüüpiliseks näiteks on maaklerfirmad ja investeerimispangad. 3. Infrastruktuursed finantsvahendajad. Pakuvad finantsturu infrastruktuurseid teenuseid ja reguleerivad turu toimimist (keskpank, börsid, väärtpaberite depositooriumid). Finantseerimine saab toimuda mitmesuguses vormis. Sobiva vormi valik sõltub riigi finantssüsteemi arengust ja ettevõtte vajadusest. Tuntakse järgmisi finantseerimise vorme. · Otsene finantseerimine. Raha liigub otse, ilma vahendajateta, lõplikult investorilt lõplikule emitendile
annaabi.ee 
