merel pärslaste kätte. Pärsia laevastik järgnes neile seal, alustades sellega maailma ajaloo seni suurimat merelahingut. Salamise merelahing (480a eKr) Pärslaste maavägi põletas maha kõik linnad, mis neile vastu hakkasid, ning jõudes pea inimtühja Ateenani, tegid selle sõna otseses mõttes maatasa. Ateenlastel läks linna taastamiseks järgmised pool sajandit. Spartalased tahtsid seepeale taganeda Peloponnesose poolsaarele, ehitades Korinthose maakitsusesse müüri ning kaitstes seda maksimaalselt, kuid Themistokeles ateenlaste poolelt nõudis, et Delfi oraakli ennustuse kohaselt jääks kogu sõjajõud merelahingu peale. Ning lahing algas üsna pea. Xerxes läks isiklikult rannikuäärselt mäetipult lahingut jälgima, Pärsia merejõud olid kolmekordses ülekaalus 1200 laeva kreeklaste 400 vastu. Siiski olid looduslikud olud kreeklaste kasuks, ateenlased tundsid seal
tugev konflikt teebalastega, tahtsid laenata delfi pühamu varadest. Palkasid endale sõjaväe, et teebalastega võidelda, nüüd kaks olulist liiget , tessaalased ja teebalased, puhkes sõda nende vastu sest nad olid pahased fookistlaste vastu. Kutsusid tesaalased ja teebalased Phillippose appi, algul sai paaris lahingus lüüa, kuid siis suutis purustada fookilaste väe, sai tesaalia oma võimu alla, püüdis ka Dermopüülide maakitsusesse enda saada, aga ateenlased ei lasknud, ja siis võttis aja maha. Alustas diplomaatilisi läbirääkimisi, kutsust kreeka linnriike külla, pidas venitavaid läbirääkisimi ja samal ajal võttis ära põhja-kreekas mõningaid punkte. 346 suutis sõlmida rahu, ateena astus sõjast välja, ja Philippos sai minna kesk-kreekasse , karistas fookislasi , mitte julmalt, sai ühe tähtsama püham eesseisjaks. Teiselt poolt selle läbi muutus ta ohtlikuks oma senistele liitlastele teebalastele,
annaabi.ee 
