tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? motiiv rist koos ristilöödud Kristuse figuuriga krutsifiks. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti teoseid on Karja kirikus Saaremaal? 14.Kes maalis Tallinna ,,Surmatantsu"? Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) ,,Surmatants"-teema: elukaduvus ja kõige surelikkus, 54 inimest, kõrval surmamotiiv, all kahekõne surmaga. 15 saj, Niguliste kirikus, suursugusematest inimestest järjest madalamale, peenmaali tehnikas. Autor:Bernt Notke. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15.saj Itaalias? S.Botticelli ,,Kevad" ja ,,Veenuse
Inimeste keha proportsioonid muutusid loomulikumaks, liigutused ja poosid õigemaks. Peatähelepanu keskendus inimese kujutamisel näole ja kätele 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse? Ristiusuga seotud motiivid, kujutatakse Jeesus Kristust. 13.Kirjelda eesti keskaegset kirikut. Millised kirikutüübid olid 13-14.saj levinud? Nimeta 2 tuntumat maakirikut ja 2 linnakirikut Eestis. Milliseid kujutava kunsti teoseid on Karja kirikus Saaremaal? ühelöövilised kirikud, Lääne-Eestis, Saaremaal ja Põhja-Eesti lääneosas. Samasugused 3või 2 võlvikuga pikihoone ja sellest veidi kitsama ja madalama kooriga ning kindlusliku iseloomuga ühelöövilised kirikud kerkisid 13.saj. lõpul, 14.saj. alguses Saaremaal kolmelööviline kodakirik. Esinesid Kesk-Eestis, näit. Koeru ja Ambla kirik, kus võlvid toetuvad ümarpiilaritele, torni said juba 13.saj
üsna tõenäoline, et Tartusse ehitati ka esimene või esimesed kirikud. Sama kehtib ka Tallinna kohta. Paul Johansen on viidanud võimalusele, et juba 1070 aastail võis seal olla Püha Olevi kabel või kirik. (Talve). Kui sellised kirikud eksisteerisid oli tegemist puukirikutega. Suurem kirikute rajamine Eestisse algas siiski alles 13. sajandil. Maale rajati juba vallutuse ajal kirikud ja kirikukihelkonnad ning keskaja lõpuks. Eestis keskaja lõpuks nähtavasti ligi 80 kivist maakirikut. Kokku oli Eestis keskaja lõpuks 12 kloostrit (Tamm 2002), neist 2 maal (Kärkna ja Padise). Keskajal tekkis peale kihelkonnakirikute ka hulgaliselt väiksemaid kabeleid. Vanade kirikute täpset ehitusaastat ei tea keegi. Arvatavasti asuvad Eesti vanimad kivist maakirikud Saaremaal. Valjala kirik on tõenäoliselt Eesti vanim maakivikirik, ehit. 1240 70. Loomulikult ei Valjala ega ka ükski teine iidne kivikirik säilinud esialgsel kujul.
Esimest korda Eestimaa jaot 6 praoskonda, 6 praosti määratakse ametisse+ maale vaimuliku määramine. 6 praosti pidid olema esimene ringi inim, kes pidid hakkama moodustama konsistooriumi. · Sinoid pidi koos käima vähemalt korra aastas, pakuti välja talvine tööaeg. · Sinod oli kohustulik kõikkidele vaimulikele, praostidele nagunii kohustuslik. Harjumaa jaot kaheks, Ida- ja Lääne-Harjumaa, Läänemaa jaot ka kaheks (praoskondade pärast). 40 maakirikut Oli kohti, kus mõningad väiksemad kihelkonnad liideti. Üks suurem khk toimus Ida-virumaal ( Jõhvi juures). Probleemile otstarbekas, et inim, kui tahtsid kirikusse pääseda, pidid pikki vahemaid läbma->40 khk ja vaimulikku. Khk kohapeal vaimulikke ette ei valmistata, vaimulikud tuuakse välja väljamaalt, keeleoskus null või minimaalne( enamus toodi saksamaalt) Üsna palju satub siia vaimulikke, kes kandideerivad siia,kuigi tegelikult on saksamaa sõjapõgenikud. Lupeqius( vt nime
annaabi.ee 
