*Vee aurumine veepinnalt- koos kaste tekkimine. Täiesti niiske õhu (udu) korral võrdub õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol
kiirgus ei tule enam tagasi puud hävitatakse ei seo enam co2 annavad h20 on tasakaal 9.kiirgusbalanss, albeedo - Maapinnalt tagasi peegeldunud summaarset kiirgust nimetatakse peegeldunud kiirguseks (P). Aluspinna peegeldusvõimet iseloomustab albeedo (A), mille all mõistetakse peegeldunud kiirguse P ja pinnale langenud summaarse kiirguse Q suhet: A =P/Q efektiivne kiirgus - Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseks Eef = EM -EA , kus EM on maakiirgus, EA atmosfäärikiirgus, pikalainelise kiirguse neeldumiskoefitsient Kiirgusbalanss - Aluspinnale juurdetulnud ja äraläinud kõigi kiirgusvoogude vahet nimetatakse
Summaarne kiirgus otsekiirgus + hajukiirgus Aurumine vee ja jää üleminek gaasilisse olekusse. Aurumist mõjutavad õhuniiskus, tuule kiirus, õhurõhk. Aurumine jaguneb potensiaalseks aurumiseks - vee pideva olemasolu korral kindlustatud aurumine, mis on antud kliimatingimustes maksimaalne Tegelik aurumine reaalselt aurunud vee hulk antud kohas. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol saab aga energiat juurde. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef=Em-&Ea Em maapinnalt lahkunud pikaajaline kiirgus; Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. & - pikalaineline kiirgus. Kui Eaf suurem kui 0, siis maapind soojeneb, kui väiksem kui 0, siis kaotab rohkem energiat kui saab. Sademete tekkimine Kolm võimalust :
Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. Pilet nr. 5 Atmosfääri valguskiirgus. Maapinna efektiivne kiirgus. Sademete tekkimine, liigid ja tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Eef = Em Ea. Em maapinnalt lahkunud pikalaineline kiirgus, Ea maapinnale juurde tulnud kiirgus atmosfääris vastukiirguse näol. pikalaineline kiirgus. Kui Eaf on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab.
aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. auruva pinna kohal ja õhurõhk. Tegelik aurumine – aurustumine mõnelt teiselt pinnalt (maalt, taimkattelt). Üldjuhul väiksem kui potentsiaalne Pikalainekiirgus – see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole aurustumine, äärmisel juhul võrdne sellega. Seda mõjutavad : mulla liik, mulla tihedus, reljeef, mulla pinna konarlus, põhjavee kaugus. See tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka
Tegelik aurustumine näitab antud kohas tegelikult auranud vee hulka. See on aurustumine mõnelt teiselt pinnalt. Taim saab vett juurde maapinnast. Kui tekib veepuudus osa õhulõhesid suletakse tekib vee väljavoolu kokkuhoid. Kui taimede vahel õhuniiskus kasvab, siis taim kasvab. Taimedega pinnalt aurumine suurem kui taimedeta pinnalt. Pilet nr 5. Atmosfääri valguskiirgus. Sademete tekkimine ja sademete liigid ning nende tähised. Atmosfääri valguskiirgus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosfääri valguskiirguse näol aga saab juurde energiat. Maa efektiivne kiirgus on maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Kui Maa efektiivne kiirgus on suurem 0 siis maapind soojeneb, kui väiksem 0 siis maapind kaotab rohkem kui saab. Atmosfäär laseb läbi valguskiirgust, mis on Maa energiaallikaks. Uduosakesed hajutavad ja neelavad suure osa valguskiirgusest.
Fossiilkütuse põletamisel ja orgaanilise aine kõdunemisel (näiteks põllumajanduses ja prügilates) satuvad atmosfääri täiendavad kasvuhoonegaaside kogused, mis suurendavad kasvuhoonenähtust ja põhjustavad kliimamuutust ja globaalset soojenemist.Maa ja atmosfäärikiirgus Soojuskiirgust, mida kiirgab välja aluspind või atmosfäär, nimetatakse vastavalt maa- või atmosfäärikiirguseks.Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga saab juurde energiat. Maalt lahkunud ja Maale juurdetulnud pikalaineliste kiirgusvoogude vahet nimetatakse Maa efektiivseks kiirguseksTegevkiht pinnase või vee kiht, milles toimuvad ööpäevased ja aastased temperatuuri võnkumised. Maismaal on ta 8-30 m, ookeanis 100-300 m paksune. Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri termilist reziimi. 7. Kondensatsiooninähtused maapinnal: Maapealne kondensatsioon tekib : 1
kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) kõrgusest h . Mida väiksem on h , seda atmosfäärikiirguseks. temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes Vilsandi reidil purjelaeva pardal. suurem on m´. Maa efekiivne kiirgus Maakiirguse näol temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja Pikemad varajased vaatlusread 1774 Kiirguse neeldumine ja hajumine maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga õhu tihedus võib jääda konstantseks või
annaabi.ee 
