see näitas, et Lääs dikteeris oma taher peaaegu kogu inimkonnale, läänelikud tarbeesemed, mood tungis kõikjale. Oli ka neid kes neist saavutustest veel midagi ei teadnud. Inimene oli saamas maailma peremeheks, inimkonna saavutused tundusid igaveste ja pöördumatutena. Moesõnaks sai progress- madalamalt arengutasemelt kõrgemale. 2. Kohtuvõim Eestis Eesti kohtusüsteem on üles ehitatud mandri kohtusüsteemi alusel. Kohtusüsteem on kolmeastmeline: 1) Maakohus, mis on kõikides maakeskustes 2) Ringkonnakohus- Jõhvi, Tallinn, Tartu 3) Riigikohus- Tartu Maakohtus arutatakse tsiviil- ja kriminaalõiguslikke küsimusi. Halduskohtus arutatakse haldusküsimusi- s.o inimese, ettevõtte ja riigivahelisi suhteid. Apellatsiooni korral suundutakse maakohtust ringkonnakohtusse, kus viimane teeb apellatsiooni kohta kassatsiooni. Kui ma ei ole nõus ka ringkonnakohtu otsusega, siis ma pöördun kassatsiooni korras riigikohtusse. Riigikohtu ees on lubade büroo,
mis omakorda viitab tõenäosusele, et tantsumuusika üldpilt oli mõlemas linnas suhteliselt sarnane. 3.4.2. Lõuna- ja Lääne-Eesti väikelinnade džässilike juhumänguorkestrite analüüs Džässilikku tantsumuusikat mänginud või mängida üritanud tantsuorkestreid tekkis vaadel- daval ajal mitmes Eesti linnas, eeskätt Lõuna- ja Lääne-Eestis – andmeid on õnnestunud leida Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru, aga ka väikestes maakeskustes tegutsenud ja end “jazz- bandina” määratlenud kollektiivide kohta (vt joonis 1). Kaardil toodud andmete alusel võime väita, et Lõuna-Eesti oli kõige aktiivsem piirkond Eestis, kus džässiga tegeleti. Joonis 1. Džässilike tantsuorkestrite levik 120 Seda arvamust toetab ka O. Avarmaa (kiri siinkirjutajale 2.12.2007). 63
annaabi.ee 
