(http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/3teema/kirjandus/eduard.htm) Teiseks kasvatasid teda ka teatrilaval nähtud klassikalised draamad. Vilde arengus oli üldse eriline koht teatril. Temast sai juba noorest peast lavakunsti harrastaja ja ihaleja. Teater mõjutas kogu Vilde loomingut. (Mihkla, K. Eduard Vilde elu ja looming. 1972) 1883. aasta sügisel liitus Eduard Vilde lehe ,,Virulase" toimetusega. Ajaleht ,,Virulane" oli esimene ajaleht, mis teadlikult hakkas käsitlema maakehvistu ja linnatööliste elu. Loomulikult sai ajaleht paljude poolt ägedate rünnakute osaliseks. Selle lõpptulemusena saadeti peatoimetaja Jaak Järv 1888. aastal maalt välja ja leht suleti. Vilde ise lahkus ,,Virulase" toimetusest kaks aastat varem. Pärast ,,Virulase" juurest lahkumist, läks ta appi ,,Postimehe" toimetajale Karl August Hermannile. Töötades seal, asus ta järjekindlusega looma lehte kultuursemaks. Ta andis ,,Postimehele" hoopis uue ilme.
valgustamata. ,,Kurgsoos" (1924) kujutatakse Kusta ning Sooja tõusuteed. Siin ei nähta maaelu enam vaimuaristrokraadi või kunstniku silmade läbi. Muutuvad ka looduskirjeldused: need pole enam hümnid Paanile, vaid hümnid toitvale maale põldudele, niitudele. Head rahvakommete tundmist osutavad humorislikult nähtud pulma-, varrude ja matuste kirjeldused. Romaanis ,,Maa" (1927) arendatakse edasi ,,Kurgsoo" tegevust: Kustast saab Tsilga talu rentnik. Kusta teed maakehvistu hulgast paremale järjele kordab tema sulane Kristjaan. Uudsete kujudena esinevad Tsilga talu vanaperemees ja perenaine ning uue joonena selle talu allakäik. Siitpeale hakkab suurtalude laostumise motiiv varieeruma paljudes Rohu romaanides, kuid kirjanik valgustab seda küsimust ühekülgselt. Tuulemäe sarja lõpetab romaan ,,Aeg" (1929), millel on palju ühist Rohu hilisemate linlikku kultuuri kritiseerivate nn. ajaromaanidega. Teiselt poolt jätkatakse siin ,,Maa" tegelaste elutee
annaabi.ee 
