korraldamist. Maakorraldustööd. Maakorraldusel oli tekkinud kolhooside maakasutuste korrastamisel oluline tähtsus. Esimeseks maakorralduslikuks abinõuks oli nn piiride kättenäitamine, mis hõlmas: * maakasutuse riigipiiri skeemi koostamise, * maakasutuste piiride kättenäitamise ja tähistmise looduses, * õue-aiamaade eraldamise kolhoosi ühismaadest. 1950.a koostati 110 valla kaarti, millele kanti kõikide maakasutuste piirid. Korrastati ligi poolte kolhooside ja sovhooside maakasutused. Teise etapina korrastati majandisisene maakasutus. Kolhoosides, kus maakasutuspiirid olid kindlustunud ja maakasutuspuudused kõrvaldatud, viidi sisse külvikorrad. Tekkinud kolhooside ning sovhoosi maakasutuste korastamiseks teostati 1949.a dets majanditevaheline maakorraldus. Üleribasuse, kiildumise, kaugmaasuse jt puuduste likvideerimiseks vahetati laialdaselt naabemaakasutajate maid. 17. Maakorraldustööd 1960.90. (lk 238) 1960
vahel. A. Lösch sama mis christaller, kuid temalt pärineb termin ruumiline korraldus. Regionalistika väljakujunemine. Praegusaegse geograafia tahtsaim rakendusvaldkond -regionalistika tekkis USA-s ja kaugel valjaspool geograafiat, nimelt mitme väljapaistva arhitekti aIgatusel aastatel kohe parast Esimest maailmas6da. USA linnade kontrollimatu kasv tekitas monotoonsust ja inetust, mis arhitekte loomulikult kurvastas, aga ka konflikte naabrite vahel, kelle maakasutused üksteist segasid. V6is loota, et need puudused on k6rvaldatavad, kui linna areng allutada ühtsele kavaIe, mille on koostanud parimad arhitektid. Nii asutasidki mõttekaaslased (Eliel Saarinen, Lewis Mumford, Ebenezer Howard, Henry Wright jt.) 1923. aastal Ameerika Regionaalplaneerimise Assotsiatsiooni (RPAA -Regional Planning Association ofAmerica). Selle ühingu ülesandeks sai propageerida linnaehituskavade koostamist, valja tootada selleks
annaabi.ee 
