Ühtne ülemaailmne mullahorisontide tähistus. Erinev piirkonniti org. ja min. ainete vahelised reaktsioonid. Ökoloogilised tunnused - kliima, lähtekivim, asend reljeefil, konkreetne taimkate. Taimede kohastumine - indikaatortaimed, võimalik reziime eristada, (põllul aias raskem), metsas kasvukohatüübid selle alusel võib öelda millised on mullad. Maapinna reljeef ei ole esmane äratundmisel, kasut. võrdluseks. Tootmislikud tunnused- arutlus maakasutajaga. Diagnostika on aluseks muldade klassifitseerimisel. I Orgaanilise aine akumulatsioonihorisondid O kõduhorisont T - turbahorisont (üle 10 cm) A (A1) huumushoris II Väljauhte e. eluviaalhorisondid El (A2; EL; E; Ael) lessiveerunud, Ea (E; El) leethorisont, Egl (A2, Aelg, Elg) näivleetunud III Sisseuhte e. illuviaalhorisondid B; B2; B2 Bm - metamorfne; Bt tekstuurne; Bh huumusilluviaalne; Bf - raud-illuviaalne; Bhf - huumus-raudilluviaalne; Baf - amorfset rauda sisaldav
korral jätkata valitsuse tegevust eksiilis. Moskva riigipöörajate toetajad Eestis võimu haarata ei suutnud. Oma osa oli selles kindlasti ka rahva vastuseisul. Tallinnas asusid tuhanded inimesed tähtsate asutuste (teletorn, Toopea jm.) kaitsele. Omandireform Maareform omandireformi osana on väga suurt mõju avaldanud Eesti elanikele ja ühiskonnale tervikuna, kuna maa riigistamise tõttu Nõukogude võimu poolt kadus ühiskonnast füüsilisest isikust maaomanik, asendudes maakasutajaga. Just maareformi kaudu sooviti heastada ülekohus, mille Nõukogude võim oli tekitanud maa natsionaliseerimisega ning 1990ndate alguses oli see seaduste kirjutamisel ka peamine eesmärk. Maareformiga sooviti taastada sarnane õiguslik olukord, mis oli 1940. a seisuga. Kuna 50 aasta jooksul oli nii mõndagi muutunud, siis üks- ühele endise olukorra taastamine ei olnud enam võimalik. Kuigi sooviti taastada endiste maaomanike või nende pärijate omandiõigus