olla vaid tervik, mitte tervik-osa, tekib patoloogia ehk kõrvalekalle, mida meil on kohustus rünnata ja hävitada. Üks hetk hakkas Wilber kõiki hooloneid kaardistama, üritades leida, mis on neis sarnast. Ta kõrvutas ja võrdles neid erinevate juba olemasolevate süsteemidega. Algselt oli tal oletus, et kõik kaardid viitavad justkui samale alale, kuid on ühe ja sama asja eri versioonid nagu oleks tegu eri aegadel ja eri inimeste poolt samast alast tehtud maakaartidega. Uurimise edenedes avastas ta, et tegelikult on kaartide vahel suured erinevused ning mõnel kaardil muutusid hoolonid arenedes väiksemast suuremaks, teistel jällegi suuremast väiksemaks. Lõpuks töötaski ta välja integraalne mudeli, mille järgi saab maailmast parema pildi, kui seda vaadelda neljal veerandikul. Igal veerandikul on oma hoolonite tasemed, mis hõlmavad eelmist, lisades enda poolt veel midagi väga iseloomulikku. Esiteks on ülemine parem välimine
Ülikool professori Engelhardti ettepanekul Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Ühing 1816. aastal tellida Struvelt ja topograaf Carl Gottlieb Rückerilt geodeetiliselt põhistatud uue Liivimaa atlase koostamise. Struve ülesandeks oli rajada triangulatsioon ning Rückeri ülesandeks jäid topograafilised tööd ja kaardilehtede joonestamine. Eesti alade katmine triangulatsioonivõrkude ja geodeetiliselt põhistatud keskmõõtkavaliste maakaartidega võimaldas Liivi- ja Eestimaa mõisnikel alustada ulatuslike kuivendustöödega. Struve triangulatsiooni läbiviimine lõppes grandioosse, ligi 3000 km pikkuse meridiaanikaare mõõtmisega, mis tolle aja kohta oli unikaalse täpsusega. (Potter, Treikelder 2011) Liivimaa triangulatsiooni läbiviimine otsustati Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt 1816 ühehäälselt. Lisaks otsustati arutluse käigus, et uus atlas antakse
annaabi.ee 
