aisting/intuitsioon, mõtlemine/tunnetus. Paari aisting/intuitsioon nimetab Jung tajulisteks funktsioonideks, sest peab neid kaheks võrdset objektiivseks viisiks, kuidas reaalsuse kohta andmeid koguda üks meetod teadvustatud, teine teadvustamatu. Paari mõtlemine/tunnetus nimetab ta otsustamise funktsioonideks, sest peab neid kaheks viisiks, kuidas kogutud objektiivset informatsiooni hinnata. See süsteem eristab kahte põhiolemuslikultkahte erinevat maaimaga seostumise viisi: otsustamisele tuginevat ja tajumise tuginevat. Tajumisele tuginev inimene võtab elu spontaanselt, keskenduvad sellele mis on, mitte sellele, mis peaks olema. Vastupidiselt otsustamisele tuginev inimene eelistab struktuuri ja organiseeritust - rõhuvad sellele, mis peaks olema sageli enam kui sellele, mis on. Selline süsteem pakub väja kaheksa isiksusetüüpi mõtlemine domineeriv funktsioon aistingu või intuitsiooniga, tunnetus
1 4. Tarbimine ja kultuur Kes tarbija ikkagi on? Eelmises loengus nägime, et ta ei ole lihtsalt n.ö puhas leht, kes maailmaga subjekt-objekt suhtes on, vaid tegemist on dialektilise suhtega. Rääkisime eelmises loengus läbi Frankfurti koolkonna ja teiste kriitikute tarbimise kriitikast selle koha pealt, kuidas see võõrandab inimesi maailmast. Moderniseerumise käigus traditsiooniline, orgaaniline maailma asendub ratsionaalse tarbija ratsionaalse maaimaga. Mureneb traditsiooniline, enda jaoks elatud maailm. Teiselt poolt on moderniseerumisega kaasneb reeglite kadumine, anarhia, võõrandumine ja väärtuste õõnestumine. Staatuse asemele tuleb ainult rahapõhine kalkulatsioon, majandus, mis ei saa anda uusi väärtusi ega pakkuda sotsiaalset stabiilsust või identiteeti. Frankfurti koolkonna ja tolleaegsete kriitikute töö viis ,,kultuurilise pöördeni" sotsiaalteadustes, kus ,,kultuur" muutus peamiseks seletavaks fakotirks majandusteooria
annaabi.ee 
