,,Ella, Ella, kõik on hoopis teisiti! Surm on ainult rüü vahetamine!" hõikas Enno oma abikaasale aluseks võttes enda ning Bo Yin Ra teadmisi. Seetõttu võttis Enno surma vastu naerusuil. Kauged rannad ei olnud tema jaoks enam kuskil kaugel, vaid siinsamas tema ümber. Enno maailmavaate kujunemise tähtsamateks etappideks olid üliõpilasaastad Riias, ajakirjanikutööga seotud Tartu periood ja pangaametniku elujärk Valgas. Passiivse, maailmavalulise meelelaadi tõttu kiindus Enno varakult idealistlikesse ja müstilistesse õpetustesse. Tema maailmamõistmises on kokku sulatud dualistlikud, panteistlikud ja müstilised elemendid. Riia-perioodil tutvus Enno E. Hartmanni idealistliku arenguteooriaga, kuid veelgi külgetõmbav tundus talle Saksamaal levinud teofilosoofiline õpetus, mis ühendas lääne idealistliku filosoofiaga budismi ja taoismi elemente. Uut mõju avaldas Enno vaadete kujunemisel 20. sajandi alguses M.
Sellel tungil on palju nimesid, kuid ikka võib temas ära tunda luuletaja rahutut saatjat lapsepõlvest alates, mille kohta ta oma mälestustes kirjutab: ,,Ning selles enesele arusaamata kimbatuses ärkab lapse hinges nimetu igatsus lepitava või lunastava järgi. Ihaks näha, tunda, elada midagi uut, mingit nii kaunist, harmoonilist, te keegi ega miski teiste kasuks ega hääoluks, et kannataks." Talle avaneva terav konflikt tegelikkuse ja ideaali vahel toob maailmavalulise pinge tema esimestesse värsikogudesse. Heine ,,Laulude raamat", J.Wolfi ja E.Geibeli luuletused, mida Haava tõlkis, aitasid tal mõista omaenese südame käsku. Tema maailmavalu meeleolusid koormasid küll ka religioossed ja biidermeierlikud mõjud. Siiski leiab ta elava tundejõuga kujundeid, mis kannatava südame nimel tõstavad protesti maailma kalkuse vastu. Selle maailmavalu, mida tajume ,,Luuletuste"(1888) esimestes vihkudes, on harmooniajanulises hinges