maailmasõjaks. SÕJA PÕHJUSED. Kuigi sõja ajendiks oli atentaat Austria-Ungari troonipärijale Franz Ferdinandile, oli tegelik põhjus milleski muus. 1914. aastaks olid imperialistlike suurriikide vahelised vastuolud teravnenud äärmise piirini. Kõik nad olid intensiivselt valmistunud sõjaks. Saksamaa lootis sõja läbi maailma oma kasuks ümber jaotada, alistada suure osa Euroopast ja Lähis-Idast ning kehtestada oma maailmavalitsemine. Austria-Ungari püüdis oma mõjule allutada Serbia, et takistada slaavi rahvaste vabanemist ning kehtestada oma võim Balkani poolsaarel ja Aadria merel. Inglismaa lootis sõja abil nõrgestada Saksamaad, et haarata endale Saksa asumaad, jaotada Türgi impeerium ning haarata seejärel tema valdused Mesopotaamias (praegune Iraak) ja Araabia poolsaarel. Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsassi ja Lotringi, mis ta Prantsuse-Saksa sõjas (1870-1871) oli kaotanud
asjad vaid pigem vastandid. Kultuur puudutas inimese vaimset arengut, maine ja materjalistlik kuulus tsivilisatsiooni alla. Romantism ja Valgustus - mõistuse võit ebausu üle, kõike otsustas mõistuse jõud ja teadmised. I. Kant "söanda teada". Inimese areng ei peatu, sest ta saab alati midagi juurde teada. Renessanss- taassünd. Inimese taassünd inimesena. Inimese positsioon maailmas defineeritakse ümber. Inimesel tehib suhe loodusega, tal on eriline positsioon (maailmavalitsemine) Bacon "maailma valitsetakse seda tundma õppides" Galilei "mõõta kõike mida saab mõõta ja muuta mõõdetavaks kõike, mida veel mõõta ei saa." - inimese kohus on maailma mõõta. Ta kirjeldas loodust kui matemaatilist konstruktsiooni. Keskajal oli loodus kui kaos, see ähvardas ja piiras linna. Võimalus loodust seletada viis uuele tasandile. Loodus meie ümber on korraldatud nii, et inimmõistus saaks sellest aru. (valgustusajastu teoreetka)
annaabi.ee 
