langetamises. Koomilise kategooria alla kuuluvate sugemete esinemine näib Tammsaare hilisemais tooteis tihti olevat otse uputuslik, aga need sugemed ei esinda koomilise lihtsamaid vorme, vaid niisuguseid, mida alles suurema kaalutluse järel julgeb sealt tuletada kui suguluses seisvaid. Samuti ei ole ühegi ta sellesse järku kuuluva teose tervikmõju puhtalt ühenimetajaline; humoristlike või satiiriliste komponentide ülirohkuse juures kisuvad ta teosed lõpuks oma maailmavaatelistes tulemustes ja ka tõsist laadi paralleelkomponentide võrdse rohkuse tõttu pigemini traagilisele, paremal juhul siis tragikoomilisele pinnale. See nõuab eritlemist, millest siin saab visandada ainult mõningaid ettevalmistavaid jooni. Tammsaare loomingu vaatlusel, ütleme, koomilise gradatsioonide säärase detailse eritluseni minna, nagu Th. Lipps selleks eeskujusid loob, pakkudes tosinate kaupa ainuüksi sõna- ja
Kuna see oli nii, - jäi kogu Schönereri teoreetiline tarkus ja sügavus ainult mõtte-tarkuseks, see ei saanud kunagi muutuda praktiliseks tegelikkuseks. See puudus inimeste praktiliseks mõistmiseks viis edaspidi jõusuhete ekslikule hindamisele, reaalse jõu, mis peitub tervetes liikumistes ja väga vanades riigiasutustes, mittemõistmisele. 50 Schönerer muidugi mõistis, et lõppude lõpuks on siin asi maailmavaatelistes küsimustes. Kuid ta ei hakanudki mõis-tma, et selliste, peaaegu religioossete veendumuste kandjaiks peavad esmajärjekorras saama laiad rahvahulgad. Schöne-rer andis endale kahjuks väga vähe aru selles, kuivõrd piiratud on tahe võitluseks niinimetatud soliidse kodanluse rin-gides. Ta ei mõistnud, et niisugune temapoolne suhtumine tuleneb kodanlase majanduslikust positsioonist: sellisel kodanlasel on, mida kaotada ja see sunnib teda sellistel juhtudel olema enam kui vaoshoitud.