(1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. Liegeti loomingut mõjutas ka poliitline olukord, paljud toesed nagu näiteks Musica ricercata, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Keelpillikvartetti nr. 1 võib pidada esimeseks teoseks, milles võib näha Ligeti isikupäraseid ja hilisemale loomingule viitavaid jooni. 1959. aastast pärineb helilooja esimene, hiljem maailmatuntuse pälvinud orkestriteos „Apparitions“, mille kõlaliseks iseärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Klastritest lähtudes arendas Ligeti veidi hiljem välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisi`d (keelpillide rühma jagunemine kaheks või enamaks eri häälepartiid mängivaks alarühmaks orkestris.) ja oktavis, kuid erinevates rütmivältustes kaanonid.
järgmiseks vaatuseks vajaliku atmosfääri; 3)Vokaalsümf teos ,,Sõjareekviem" püh kõigile maailma ajaloos süütult ja traagiliselt elu kaotanud inimestele. Tohutu koosseis: sümf orkester, 3 solisti, kammerorkester, segakoor, poistekoor, orel, dirigente 3 kuna esitajad saali 3 osas. Hoiatatakse sõjakoleduste eest. Olevat kuulajale grandioosne mõju. Brittenit võrreldakse Henry Purcelliga (barokk), kuna Britten on pärast barokkajastut (300 aastat) I maailmatuntuse saavutanud helilooja. Vene kultuurpoliitiline olukord pärast 1917: Pärast blosevistlikku revulutsiooni sattus muusikakultuur ebasoodsatesse tingimustesse. Tõrjuti välja palju mineviku kultuuripärandist, represseeriti intelligentsi esindajaid. Levitati loosungit ,,Kunst kuulub rahvale!", mille kaudu teeniti kommunistlikut propagandat. Muus kultuuri tabas arengupeetus. Pajud silmapaistvad heliloojad siirdusid eksiili. Kunstivaldkondades tekkis uus suund sots realism. Sellistes
ainus täielik läbikukkumine. Iannis Xenakis Hariduselt arhitekt, on ka tema muusikas konstrukstioonid ja matemaatilised protsessid. Kõige selgemalt avaldub see teoses "Metastasis". Tundis huvi löökpillikoosluste vastu. Kaks teost löökpilliansablile: "Pleiades" ja "Persephassa". Kirjutas elektronmuusikat ja mõtles ka visuaalsele küljele. Näiteks teos "hibiki-hana- ma" on reziiga valgusmuusika. Ta on ka üks esimesi, kes kasutas komponeerimisel arvutit. Gyorgi Ligeti Esimene maailmatuntuse pälvinud teos "apparitions", mille kõlaliseks eriärasuseks on orkestraalsete klastrite kasutamine. Arendas välja uut tüüpi orkestrifaktuuri, mida iseloomustavad rohked divisid ja oktavis kaanonid. Selline orkestritekstuur, milles on hääli palju, kuid ükski hääl pole päriselt eristatav nimetas ta mikropolüfooniaks. Esimene teos, kus kasutas mikropolüfooniat on "Atmosphres". Vokaalmuusikas, kus mikropolüfooniat kasutada ei saa, töötas ta välja teise stiili, mida
annaabi.ee 
