kokkuvõtvalt hõlmab see loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine, looduse mitmekesisus, energia tootmisega seotud keskkonnaprobleemid, õhusaaste probleemid, rikkuse ebavõrdne jaotumine). Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. Ammendamatud loodusvarad - õhk, vesi, päikeseenergia Taastuvad – mõistliku kasutamise korral võimelised uuesti end taastootma: muld, mets, veevarud ja toit, ka osa jõuvarusid –biomassi energia. Taastumatud – maagid, kaevandatatvad kütused, geotermiline energia, tuumaenergia. Näljahädade põhjused: rahvastiku kiire juurdekasv ja ebaühtlane asustustihedus
elanikkond, toiduainete tarbimine, tööstustootmine, keskkonna saastamine taastumatute loodusressursside tarbimine Need suurused kasvavad ajas eksponentsiaalselt. globaalse tasakaalu kontseptsioon, looduse ja ühiskonna süsteemi seisund, kus on tagatud süsteemi "inimene-loodus" stabiilsus ja samal ajal rahuldatud ühiskonna liikmete vajadused maakera taluvusvõime on juba ületatud. Ebavõrdsus inimeste vahel: 1960.a. 20% rikkamatest elanikest sai 70% maailmatulust, 1989.a. 80%. Üks tööstusriigi kodanik kulutab loodusvarasid 40 korda rohkem kui arengumaal elav inimene. loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) _Piirkondade vahelised erinevused Maailma majanduses ja loodusvarade kasutamises on üha kasvava osatähtsusega Majanduselu rahvusvaheliseks muutumine (Globaliseerumine) Piirkondade vahelised erinevused
km2, metsa 47%). Loodusvarade ülekasutamisest kõnelevad ka osoonikihi õhenemine ja nn. kasvuhoonenähtus. Aastaraamatu hinnangu kohaselt väheneb (arvutatuna ühe inimese kohta) karjatatava maa pindala 2010. aasta lõpuks 22%, kalasaak 10%, niisutatav kultuurmaa 12% ja muu põllumaa 21%. Samaks ajaks hinnatakse maakera elanike arvu seitsmele miljardile. Ootuspäraselt suureneb ebavõrdsus inimeste vahel. Kui 1960. aastal haaras maakera kõige rikkam viiendik 70% maailmatulust, siis 1989. a. juba 80%. Rahvastiku kasvu piiravate abinõude rakendamine tekitab teravaid vastuolusid tööstus- ja arengumaade vahel. Tööstusmaades valitseb sageli arusaam, et rahvastiku kasvu ja selle piiramise kiirus puudutab vaid arengumaid, sest peamine osa (üle 90%) rahvastiku kasvust tuleb nimelt sealt. Arengumaade meelest on aga rahvastiku kasv inimkonna tulevikule ohutum kui loodusvarade pillav tarbimine rikastes tööstusmaades
annaabi.ee 
