Kuidas mõjutavad uued tehnoloogiad pereelu ja inimsuhteid Ursula Roomere XIIH Vend tuleb koolist koju. On reede, järgmiseks päevaks õppimise pärast pole vaja muretseda. Jõuab poiss niisiis vaevalt seljast võtta üleriided ja käed ära pesta, kui juba on anuval ilmel elutoas isa jutul: ,,Issi, kas ma palun võiksin playstationisse?" Isa vaatab last jabural ilmel, mõistmata, mis ometi saab selles asjanduses nii haaravat olla ja viskab nalja: ,,Kuhu sa minna tahad? Mine-mine, võta võtmed kaasa ja ära kauaks jää!" Vend naerab, aga palub siis uuesti. Isa saab pahaseks: ,,No tuleksid sa kordki minu juurde jutuga, et kas ma palun võiksin kitarri harjutada! Lepime kokku, et kui tund aega klõbistad oma nuppe, siis tund aega mängid pilli ka." Taoline jant käib iga päev. Siis kakeldakse teise vennaga, kumb enne ja kumb kauem ja millist mängu mängida. Siis jääb jälle vaba...
kuulamisest, siis see on halb (romantismijärgselt on see arusaadav). lääne kunsti erijoon : naudingu edasilükkamine (kestab siiamaani : muusika järgi tantsimine on kindlasti madalam kui selle pingsalt kuulamine või sellest mõtlemine). praktika, mis üritab kehalisust tõrjuda ja madaldada nietzsche ei olnud sellega nõus. ta kirjeldas olulisena pigem muusikast saadavat kollektiivset ekstaasi, kehalise aspekti olulisust. nietzsche oli vägagi kiindunud kreekalikku maailmatajusse. talle meeldib, et kreeka tragöödias on alati ole3pomas ekstaatiline komponent, isegi siis, kui mängus on surm. sellele vastandub kristlik või judeokristlik loogika, kus inimesed võtavad surma vastu lunastuse ootuses, ootavad elu pärast surma. antiikne maailm naudib elu ennast ja naudib ka elu lõppemist. inimesed vajavad siiski mõlemat printsiipi, nii dionysoslikku kui ka apolloonlikku.