ideaale ja väärtusi sisaldavaid käitumisreegleid; materjaalset kultuuri (majad, riided). *sümboliks võib olla tähenduseta heli, sündmus või objekt, millele grupi liikmed annavad tähenduse (nt laulev revolutsioon). *Keel on helide ja zestide kogum, mida mõistetatakse ühtemoodi. Keel on kõige keerulisem sümbolite kogum. *keel ja taju me tunnetame maailma läbi keeles peituva kultuuriekraani. Uue keele õppimine tähendab ka teistsugust maailmatajumist. Nt hopi indiaanlastel puuduvad keeles ajamõisted, st et nende keel on ajatu. *Etnotsentrism sageli me kipume hindama teise kultuure läbi oma kultuuri, pidades oma kultuuri parimaks. Sageli kasutatakse teadlikult ebahumaanseid sõnu (nt soomlane-põder ) ja funktsioonid annab kindlustunde meie arusaamade ja käitumiste kohta; tugevdab sotiaalset solidaarsust. *väärtused, tähtsus väärtuseks
Kuidagi lõigati see puu taha minek välja ja järgmine kaader on juba seal, kus ta tuleb teistpoolt puud. Navajo monteeris äärmiselt kiiresti. Richard Chalfen – teismeliste filmiprojekt, Philadelphia – sotsiodokumentaalfilm, projektide eesmärgiks oli teada saada, kuidas sugu, etnilisus ja sotsiaalne klass mängivad rolli, kuidas keegi kaamera ees ennast esitleb. See ei räägib niivõrd inimesest, vaid sotsiaalset keskkonda, kust ta pärit on ja sellele keskkonnale iseloomulikku maailmatajumist. Töötati gruppidena. Joonistus välja selline muster, et mustanahalised ja madamast klassist teismelsied filmisid oma lähiümbrust, iseennast, sõpru, need kes kuulusid kõrgemasse klassi, need filmisid endast erinevaid inimesi, eksootilisi gruppi. Richard järeldas, et sotisaalne päritolu on palju tähtsam kui sugu või etniline päritolu. Nahavärv ei mänginud rolli, vaid sotsiaalne olukord (teema sõltus sellest). Ta analüüsib seda tulemust sellisena, et keskklass on harjunud oma
annaabi.ee 
